Endine Ameerika Ühendriikide kõrge riigiametnik ja mõttekodalane Tim Goeglein selgitab Federalistis, et hariduse ja sotsialismi ühendamisel on kohutavad tagajärjed.
Ameerika Ühendriigid kannatavad hariduskriisi käes. Tegemist on nii hullu olukorraga, et isegi vasakäärmuslasest miljardäri George Sorose käima tõmmatud Ameerika Progressismi Keskus tunnistab, et "väga suur osa välja antud keskkooli lõputunnistusest ei tähenda sisuliselt midagi. See dokument peaks näitama, et õpilane on valmis ülikooli astuma, kuid tegelikkuses pole tal selleks vajalikke oskuseid, ega teadmisi."
Kui keegi tahab rünnata Ameerika Ühendriikide vundamenti, siis tuleb alustada noortest, nagu seda teavad kõik demagoogid ja diktaatorid. Noorus on vormitav ja noori on kerge mõjutada, sest nende meeltes pole veel välja arenenud kriitilise mõtlemise võimekust, mida on vaja tõe eristamiseks valest. Noori juhivad palju sagedamini emotsioonid kui intellekt ja nad on pahempoolsetele kerge saak. Kõik totalitaristlikud režiimid, alates Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust kuni natsionaalsotsialistliku Saksamaani pöörasid oma eesmärkide saavutamise ühe lahendusena ohtralt tähelepanu noorte kaasamisele.
Nagu ma kirjutan oma raamatus 1960. aastate poliitilisest ja kultuurilisest tagasilangusest, siis just sellel aastakümnel toimunud Ameerika Ühendriikide haridussüsteemi äärmuslikud muutused tekitasid olukorra, kus noortest on saanud vasakpoliitikute tööriist. Osutatud äärmuslike muutustega kaasnes Ühendriikide rahvastiku rumalamaks muutumine, mille tõttu pole inimesed enam võimelised eristama tõde valest ega olema ühiskonna täisväärtuslikud liikmed.
Pahempoolsed, alustades humanistist ja "demokraatlikust sotsialistist" John Dewey'st, ongi Ameerika Ühendriikide haridussüsteemi täpselt sellisel eesmärgil kujundanud. Dewey põlgas kristlust ja eitas Jumala olemasolu. Tema uues ühiskondlikus korras ei olnud moraalseid kõrgemaid väärtuseid (absoluute) ja see keskendus usupõhise moraali asemel uue kollektiivse moraali loomisele.
1933. aastal Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžis peetud kõnes rääkis Dewey, et õppimisele ei peaks nii palju rõhku panema ja selle asemel tuleks keskenduda suhtumiste kujundamisele, kuna see on ühiskondlike muutuste täideviimise lahendus. 1935. aastal ta jätkas: "Organiseeritud sotsiaalne planeerimine … on nüüd ainus ühiskondliku tegevuse lahendus, mille kaudu [uus]liberalism suudab saavutada oma püstitatud eesmärke."
1916. aastal ilmunud teoses "Demokraatia ja haridus" kirjutas Dewey, et haridusrežiim, mida ta loodab rakendada, oleks "protsess, mille kaudu saab tekitada vajalikke muutuseid." Enne seda, 1898. aastal, nentis ta essees "Alghariduse fetiš", et haridussüsteem ei peaks lapse alghariduses enam panema rõhku lugemisele, kirjutamisele, ega aritmeetikale, vaid ühiskonnaga kohanemisele ning kollektivismile.
Nii nägid Dewey ja tema järgijad haridussüsteemi ühiskonna muutmise tööriistana, millega saab üksikisikuid kujundada teatud viisil ühiskonnaga sobituma. Säherduse mõtteviisi tõttu nägid pahempoolsed aktivistid haridussüsteemis lapsi rohkem katseloomade kui inimolevustena.
Kuigi osutatud aktivistide programm liikus edasi aeglaselt – seda kuni 1960ndate aastateni kehtinud USA ühiskonna ühise kultuurimõistmise tõttu – siis selle dekaadi äärmuslikud muutused lubasid koolisüsteemi liigutada väga kaugele vasakusse äärde ja kiirendada üleminekut ajupesu haridusele.
Dewey nägemuse järele välja õpetatud koolijuhid juurutasid 1960ndatel koolisüsteemi uued matemaatika, lugemise ja kirjutamise õpetamise meetodid ning tõrjusid selliseid lahendusi, mis olid koole kenasti teeninud 20. sajandi esimeses pooles. Uues süsteemis kasutati lapsi vasakäärmuslaste tegevuskava elluviimise etturitena.
Harimise asemel ajupesule keskendumisel on väga kurvad tagajärjed. Kuna inimestel pole enam korraliku haridust, on paljud määratud põlvkondlikku vaesusesse. Statistika kohaselt on 48 miljoni Ameerika Ühendriikide täiskasvanud inimese lugemisoskus kolmanda klassi tasemel või alla selle.
Mõttekoda Rahvuslik Majandusuuringute Büroo (NBER) väidab, et madala kirjaoskusega vanemate lastel on 72-protsendine võimalus jääda ise madala kirjaoskusega inimeste hulka. Selline olukord tähendab koolis halbu hindeid, käitumisprobleeme, klassikursuse kordamist ja koolist väljalangemist.
Haridussüsteemi selliste arengute tõttu on Ameerika Ühendriikides 48 miljonit kas olematu või puuduliku kirjaoskusega inimest, kes on lootusetult määratud põlvkondliku vaesuse oravarattasse, kuna kehva haridusega ameeriklased sünnitavad kehva haridusega ameeriklasi, mis omakorda loob ühiskonna, mida liigutab rohkem tundlemine kui terve mõistus.
Nii Dewey kui tema järel tulnud pahemideoloogide tegevus muutis Ameerika Ühendriikide haridussüsteemi õppimise koha asemel sotsiaalsete katsete tegemise laboratoorimiks, mis omakorda on jätnud jõulise jälje tervele ühiskonnale. Seepärast tuleb muret tundvatel ameeriklastel ja lastevanematel haridus vasakäärmuslaste käest tagasi vallutada. Haridusele tuleb tagastada selle algne eesmärk, milleks on tulevaste põlvkondade õpetamine ja varustamine vajalike oskustega, et nad oleksid nii üksikisikute kui kodanikena võimelised elus edasi jõudma.
Selleks tuleb kodanikel lüüa kaasa hariduspoliitikas, alustades kohalikult tasandilt. Vasakpoolsed teavad, et muutused algavad kõige madalamalt. See ei saa olema kerge, sest vasakäärmuslased võitlevad laste kontrollimise nimel viimase hingetõmbeni.
Kui midagi ette ei võeta, muutub kirjaoskamatusest tingitud pahempoolsuse tõttu USA olukord rahva ja riigina ainult hullemaks. Just sellepärast tuleb vaadata tagasi, et saada aru, mis on tänase olukorra põhjused ja kuidas seada haridussüsteem tervenemise teele.
Tõlkis Karol Kallas