Justiitsministeeriumis ja valitsuses valmistatakse ette korrakaitseseaduse muutmist, mis annab politseile õiguse ennetavalt keelata avalikke kogunemisi.
17. septembril toimus riigikogu õiguskomisjoni istung, mille teemaks oli "justiitsministeeriumi koostatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse tutvustamine".
Üheks probleemiks, miks justiitsministeeriumi hinnangul peab korrakaitseseadust muutma, on inimeste kogunemisvabadus.
Eesti vabariigi põhiseaduse 47. paragrahv sätestab: "Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks."
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi selgitas komisjoni liikmetele, et politsei saab otsustada, kas koosolek on keelatud või mitte, alles kogunemise ajal ja ennetavalt sellel sellise otsuse langetamiseks õigust ei ole ja amet peab registreerima kõik koosolekud.
"Praegu on volitus keelatuid koosolekuid laiali saata, kuid puudub volitus isikule ennetavalt öelda, et sellise seaduse kohaselt keelatud koosoleku korraldamisest tuleb hoiduda. Hetkel peab politsei sellise koosoleku teate siiski registreerima ja saab selle laiali saata alles siis, kui koosolek on juba kogunenud," rääkis Pärnamägi.
Õiguskomisjoni koosolekul räägiti muuhulgas olemasolevast korrakaitseseaduse 62. keelatud koosoleku paragrahvist. Antud sätte kohaselt on keelatud korraldada või pidada koosolekut, mis:
- on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
- õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
- õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või
- mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.
Eesti Konsrvatiivse Rahvaerakonna saadikurühma parteitu rahvaesindaja ja õiguskomisjoni liige Varro Vooglaid peab kavandatavat seadusemuudatust skandaalseks.
Vooglaiu hinnangul ei sätesta korrakaitseseaduse § 62 koosoleku keelamise alused piisavalt konkreetselt. Näiteks § 62 punkt 3 alusel on keelatud korraldada või pidada koosolekut, mis õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel.
Tema sõnul on antud punkt on väga laialivalguv, sest on keeruline defineerida, mida täpsemalt kujutab endast osutatud tunnuste alusel diskrimineerimisele õhutamine ning sisuliselt võivad sellele sättele vastata mitmed meeleavalduste näited. Näiteks kui korraldataks meeleavaldus, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik tuleks laiali saata, saaks seda selle regulatsiooni kohaselt lugeda diskrimineerimise õhutamiseks usutunnistuse alusel ning sellise avaliku koosoleku võiks ära keelata.
Vooglaid rõhutas, et õigus avalikku koosolekut korraldada peaks siiski säilima, isegi kui selle taotlusega ei saa nõustuda. Ta tõi lisaks näite, et kui korraldataks meeleavaldus, et kehtestada astmeline tulumaks, siis võiks antud paragrahvi kohaselt lugeda seda samuti diskrimineerimise õhutamiseks varalise seisundi alusel ja koosoleku justkui ära keelata.
Kui põhiseaduse § 47 õigust võib piirata seaduses sätestatud korras nt riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, siis ei ole eeltoodud korrakaitseseaduse § 62 praegu justkui kooskõlas põhiseadusega ning selles loetletud tunnuseid ei ole toodud võimaliku alusena koosoleku keelamiseks.
EKRE fraktsiooni rahvaesindaja rõhutas, et seda enam ei saa nõustuda korrakaitseseaduse planeeritava muudatusega võimaldada juba ennetavalt keelata koosolekuid, mis arvatakse olevat näiteks diskrimineerimisele õhutavad. Ta tõi esile, et selle muudatuse jõustumisega realiseeruvad võimalikud ohud olid juba nähtavad Tartu Palestiinat toetava meeleavalduse keelamise näitel.
Olenemata sellest, mis on kellegi personaalne seisukoht selle konflikti osas, ei saa demokraatlikus ja vabas ühiskonnas olla kuidagi vastuvõetav, et politsei keelustab sel viisil ära rahumeelsed meeleavaldused, milleks on igal inimesel õigus. Kui sellised piirangud kehtestada, et politsei võib ennetavalt koosolekuid keelata, siis peab see olema väga rangelt reguleeritud, sest tegemist on väga põhimõttelise õigusega.
Vooglaid lisas, et õigust meelt avaldada tuleb austada demokraatliku ühiskonnakorralduse nurgakivina ning seetõttu tuleb seda piirata nii minimaalselt kui võimalik. Kõige eelneva valguses on kavandatav seadusemuudatus tegelikult lausa skandaalne.
Toimetas Karol Kallas