Kindlustusettevõtte Huk-Coburgi andmed näitavad, et järjest suurem hulk Saksamaa elektriautode omanikest pole oma sõidukitega rahul ja uusi masinaid ostes langetatakse valik sisepõlemismootori kasuks.
Käesoleval aastal ostsid 34 protsenti Saksamaa autoomanikest, kes seni sõitsid ringi elektriautoga, enda uueks masinaks sisepõlemismootoriga sõiduki, vahendab ReMix.
Kuna Saksamaa on Euroopa Liidu suurim autoturg, siis seavad sellised arengud küsimuse alla Euroopa Liidu määruse, mille tõttu alates 2035. aastast ei tohi liiduvabariikides enam müüa uusi sisepõlemismootoriga autosid.
Vaatamata lubadustele, et elektriautode tehnoloogia muutub aja jooksul paremaks, loobub siiski aasta-aastalt nende kasutamisest üha rohkem inimesi. 2023. aastal oli autoomanike hulk, kes läksid elektriajamitelt tagasi bensiini-, gaasi- ja diiselsõidukitele, 28 protsenti. 2022. aastal oli see number 17,5 ja aasta varem 14,2 protsenti.
Arvatakse, et esialgse hoo sai elektriautode soetamine eelkõige tänu mahukatele riiklikele toetustele, roheideoloogiale, nende uudsusele ja asjaolule, et näiteks Tesla sõidukeid nähti staatuse sümbolitena.
Senistest sisepõlemismootoriga autode omanikest ostsid endale käesoleval aastal elektriauto ainult 3,6 protsenti, mis on ajaloo kõige madalam selline näitaja.
Saksamaa elektriautode turg kukub aegapidi kokku ja Huk-Coburgi sõnul moodustavad elektrisõidukid riigi autoturust tänavu ainult 2,9 protsenti.
Saksamaa valitsus püstitas eesmärgi, et 2030. aastaks peab Saksamaa teedel vurama 15 miljonit elektriautot. Euroopa suurima autoomanike liidu ADAC SE strateegi Sascha Coccorullo sõnul küündib elektriautode hulk selleks ajaks, optimistlikult hinnates, 8,6 miljoni sõidukini.
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen, kelle ametiajal on liiduvabariikidele kehtestatud suurem osa Euroopa Liidu roheülemineku nõudeid, ametiautoks on väidetavalt 3,8-tonnine soomustatud Audi A8 L Security, millel on 6,3 liitrine, 12 silindriga 500-hobujõuline bensiinimootor.
Toimetas Karol Kallas