51-aastasel Kanada Nova Scotia provintsi elanikul eemaldati vähi tõttu üheksakuulise vahega mõlemad rinnad. Kummalgi korral küsis raviarst operatsiooni ettevalmistamise käigus, kas ta pole mõelnud abistatud enesetapule?
Olukorra kohta, kus elu päästva lõikuse asemel pakuti talle surma, arvas naine: "See paiskas mu täiest põrmu… ma pole oma elus ennast kunagi nii haavatavana tundnud," vahendab Telegraph.
Kanadas seadustati abistatud enesetapp 2016. aastal ja toona otsustas MAID programmi toel elust lahkuda 1018 inimest. Aastaks 2022 suurenes abistatud enesetappude arv riigis kolmteist korda 13 241 inimeseni ja see on riigis arvult viies surmapõhjus.
Kanada abistatud enesetappude arv kasvab maailmas kõige kiiremini ja ainult Hollandis on inimeste, kes tahavad arstide abiga elust lahkuda, arv suurem.
Vähipatsiendi sõnul "istus arst minu kõrvale ja ta rääkis mulle kõigist hirmutavatest asjadest [mis operatsiooniga kaasnevad ja võivad kaasneda]. Siis ta küsis: "Kas te teate abistatud suremise kohta?""
"Ainus, mis ma suutsin vastata oli: "Ma ei taha sellest rääkida"," vastas naine. "Miks mu käest uuriti, kas ma soovin suremise abi, kui ma ise päriselt uskusin, et mind ootab ees elu päästev operatsioon?"
Naisel, kes on vanaema ja töötab poe juhatajana, opereeriti rinnavähi tõttu esimene rind ära üheksa kuud tagasi ja ka siis pakuti talle enda ära tapmise võimalust, millest ta keeldus. Kui tuli ära lõigata teine rind, siis pakkumist korrati, kuigi ta oli varem sellest keeldunud. Kõigest hoolimata kordasid meditsiinitöötajad enesetapu pakkumist kolmaski kord operatsioonist taastumise ajal.
Naise sõnul jätsid sellised korduvad pakkumised talle mulje, et ta on arstidele koormaks ja tal oleks "parem ära surra". "Ma tundsin ennast probleemina, kellest peab lahti saama, mitte ravi vajava patsiendina. Ma ei taha, et minu käest uuritakse, kas ma soovin ära surra."
Telegraph vestles mitmete Kanada arstidega ja nende sõnul pole tegemist erakordse juhtumiga.
Toronto Ülikooli juuraprofessori Trudo Lemmensi sõnul "seadus selliseid küsimusi ei keela ja abistatud enesetapu aktivistid väidavad, et abistatud enesetappu peaks pakkuma kõigile, kellel on selleks seaduslik õigus".
Bioeetika ekspert ja mõttekodalane Alexander Raikin leiab: "Kui nii palju inimesi [13 241] sureks ära mingil teisel põhjusel, siis oleks tegemist riikliku katastroofiga."
Kriitikute sõnul kasutatakse MAID "teenuseid" kurjalt ära Kanada tervishoiu-, sotsiaal- ja hooldussüsteemi vajakajäämiste leevendamiseks.
Ühendkuningriigi tööparteilaste valitsus kaalub samuti riigis abistatud enesetapu seadustamist.
Toimetas Karol Kallas