E-hääletamine on lõppenud, teatab riigi valimisteenistuse koduleht. Foto: Markus Järvi

Postimees kirjutab oma juhtkirjas, et kuna e-valimised puudutavad võimu, siis peab see olema toimimiseks legitiimne, mis omakorda hõlmab aga valimiste kontrollitavust valijaskonnale arusaadaval moel.

Postimees sedastab oma juhtkirjas, et e-valimised ei ole pesumasina ostmine internetist, takso tellimine või isegi pangatehingu tegemine, kus inimene võib makse liikumist kontrollida ning kui raha ei jõua kohale, pöörduda kaebusega vastava riigi finantsjärelevalve poole.

"E-valimised puudutavad võimu: kellele anname voli neljaks aastaks otsustada meie turvalisuse, meie maksude, meie üleüldise elukorralduse üle? Võim peab olema toimimiseks legitiimne, see tähendab seaduspärasel, valijaskonna jaoks aktsepteeritaval moel saavutatud. Legitiimsus hõlmab valimiste kontrollitavust valijaskonnale arusaadaval moel," kirjutab Postimehe toimetus.

Teiseks peavad valimised nende hinnangul olema ka ühetaolised: "On ilmselge, et pabervalimised ja e-valimised ei ole praegu ühetaolised, sest e-valimiste puhul võib valija muuta oma häält korduvalt. Ja suurimaks e-valimiste probleemiks võib vist pidada asjaolu, et vaatlusprotseduur on hüplik ning kaugel sellise olulise toimingu veenvast rituaalsusest, mis on aastasadade jooksul välja kujunenud paberhääletuse osas."

Postimees nendib, et e-valimiste tulemuse adekvaatsust on tavakodanikul sisuliselt võimatu kontrollida ning ta peab usaldama asjatundjaid. Paraku on kodanike usaldus riigiinstitutsioonide ja ka e-valimiste vastu pidevas langustrendis. Leitakse ka, et kahtlejate sildistamine ei muuda olukorda põrmugi paremaks, vaid õõnestab Eesti demokraatiat.

"Seetõttu ei saa Postimees rahulduda minevikus korduvalt kõlanud üleskutsetega, et e-valimisi tuleks üksnes usaldada. Nagu ütleb vanasõna, usalda, aga kontrolli! Milline võiks olla toimiv ja avalikkusele sobilik kontrollimehhanism? Sellest, et valimistulemuste avalikustamise hetkel võivad erakondade esindajad seista serveri kõrval, ilmselgelt ei piisa. Ja senikaua, kuni e-valimiste usaldatavuse küsimust kuuma kartulina ühest arvamusloost teise ning koalitsiooni ja opositsiooni vahel hüpitatakse, pole meil head nahka loota," kirjutavad nad lõpetuseks.

Toimetas Martin Vaher