Soome „trumpoloog" Markku Ruotsila väidab, et Putin on pakkunud Trumpile oma „mineraalilepingut," ent Trump on otsustanud selle sõlmida Ukrainaga. Endine välisminister Timo Soini arvab, et Euroopa vajab naabrina iseseisvat Venemaad, mitte Hiina vasalli. Kõigeks selleks on vaja poliitilist strateegiat ja julgust. Ameerikas seda leiab. Kas ka Euroopas, küsib Roland Tõnisson.
Markku Ruotsilat peetakse Soome poolametlikuks „Trumpi tõlgiks." USA ajaloo dotsendina ja poliitilise ajaloo professorina on Ruotsila vaadelnud ja uurinud põhjalikult ka praeguse USA presidendi Donald Trumpi isikut, kujunemislugu ning karjääri ettevõtjast presidendiks.
Timo Soini on endine välisminister ja Põlissoomlaste esimees, kes nüüd on tegev poliitilise kommentaatorina, kellel on oma ekspertarvamus maailmas toimuvast. Nad on võtnud sõna ka ovaalkabinetis toimunu teemal ja kuigi see on juba hiiglama vana sündmus – tervelt nädal sellest möödas – on huvitav kuulda ka seda, mis on neil härradel öelda nii sellest, kui poliitika köögipoolest üldse.
Mõlemad taunivad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi käitumist „mineraalilepingu" allakirjutamise päeval. Ruotsilaga tehtud intervjuu on pealkirjastatud mahlakalt: „Zelensky õhtusel lüpsil." President Trump on saanud palju kriitikat ja teda on süüdistatud Zelenskõi alandamises. Ruotsila näeb olukorda teisiti – ei ole võimalik teha rahu, kui üks pool loeb loosunglikku epistlit.
„Ta läheb Valgesse Majja lisaraha lüpsma ja hakkab kabinetis Ühendriikide presidendi peale karjuma. Seda ei ole enne nähtud," tõdeb Ruotsila, kelle arvates Ukraina on täna olemas vaid tänu USA abile.
Siinkirjutaja ei alahindaks ka Ukraina rahva kaitsetahet, kuigi Euroopa, sealhulgas ka Eesti, on täis desertööre.
Zelenskõi tegi aga Ukraina olemasolu palju keerulisemaks oma käitumisega, arvab Ruotsila. Eriti sellega, et rääkis vahele nii presidendile kui asepresidendile. Teadlase arvates vajab Donald teistsugust lähenemist: „Trump on ebatavaline persoon. Kõik peaksid teadma, kuidas temaga käituda ja temale läheneda." Ka ei suhtu Trump lepingutesse traditsiooniliselt: „Paberitükkidel ei ole Trumpi maailmas suurt tähtsust."
Trump on tuntud selle poolest, et ärimehena „teeb ta diili." Sellisena näeb Ruotsila ka ovaalkabineti kohtumist. „See on tehing ja see on tema maailm, nagu see alati on olnud." Kuna poolte vahel puudub omavaheline respekt, näeb ta praegust olukorda Ukraina ja Ühendriikide vahel keerulisena, ent lahendatavana.
Presidentide vahel oli probleeme juba Trumpi esimesel presidendiks olemise ajal. Mõlemad on Ruotsila arvates kergelt ärrituvad ja vihastuvad: „Sellest hoolimata algatas Trump sõjalise abi andmise Ukrainale. Ta on realist. Tema eesmärgiks on Ukraina säilitamine suveräänse riigina rahulepingu sõlmimisega."
Seda enam on Trumpi häirinud asjaolu, et tema presidendikampaania ajal esines Zelenskõi demokraatide korraldatud üritustel. Demokraatide juurest saabus ta ka ovaalkabinetti. Siinkirjutaja arvates täitma sealt kaasa saadud ülesannet.
Olukord on siiski parandatav, sest „mineraalilepingut" võib näha „diilina," konkreetse turvagarantiina, mis on tugevam ükskõik millisest allkirjastatud paberist. Ühendriigid ei anna Zelenskõile seda, mida tema ootab – nagu, näiteks, sularahalennukeid Afganistanis ja Iraagis (siinkirjutaja interpretatsioon).
Maa-alad, kus nimetatud maavarasid leidub, on praegu põhiliselt Venemaa poolt okupeeritud. Ruotsila väidab, et Putin on pakkunud Trumpile oma „mineraalilepingut," ent Trump on otsustanud selle sõlmida Ukrainaga, kes tahab seda näha allkirjastatud dokumendina.
Timo Soini ei imesta Zelenskõi käitumise üle, kuna see inimene on kolm aastat olnud äärmiselt suure pinge all. Normaalne inimene vajaks pärast sellist kogemust kümme aastat teraapiat, nüüd aga ei ole selleks aega. Tema arvates liiguvad Ühendriigid ja Ukraina õiges suunas, kui suudetaks üle saada isiklikest solvumistest:
„Ega siin aita muu kui mingit sorti andeksandmine ja see kuulub poliitika juurde. Poliitika on spordiala, mis on täis süüdiolemist ja süüdijäämist ja päästet ei ole kusagil näha. Poliitika ei ole kristlus, kuigi peaks seda olema. Kui igaüks jääks põdema seda halba, mis talle on osaks saanud, ei saa asjadega edasi minna."
Kriitiliselt suhtub Soini Vene ametnike seisukohtadesse ja väljenduslaadi. Muu hulgas viitab ta Vene välisministeeriumi avalike suhete juhi Maria Zahharova sõnavõtule, milles too imestas, miks Trump Zelenskõid ovaalkabinetis ei löönud.
Euroopa tulevikku näeb Soini tumedana. Saksamaa tulevane liidukantsler on tõenäoliselt Friedrich Merz, kristlike demokraatide juht. Temast saab ilmselt „vaba maailma uus juht," ent millisel moel see võiks toimida, kui Saksamaa on Ukraina küsimustes hoidnud pidevalt peal käsipidurit? Euroopa on Ukrainat toitnud pipetiga.
Euroopal puudub strateegia ja ta keskendub teisejärgulistele detailidele. Euroopa peaks tegelema sellega, kuidas saada Ukrainat ära Venemaa küüsist, Venemaad Hiina küüsist ja kuidas teha Venemaale selgeks, et temast on saanud Hiina vasall. Hiina liigub Venemaa suhtes samas suunas, nagu on seda teinud Venemaa suhetes Ukrainaga.
Soini arvates peab ka Venemaa saama tulevikus toimida iseseisva riigina. Selleks on vaja loobuda sanktsioonidest. Sanktsioonidest loobumiseks on vaja rahu Ukrainas. Venemaa vajab rahu. Rahu ei saa Venemaa enne, kui sanktsioonid on lõppenud ja ta on võetud tagasi partnerlusse Läänega. Kui rahu ei saavutata, on järgmisteks tegevusareenideks Moldaavia, Gruusia, Lähis-Ida või ükskõik, milline territoorium. Venemaad ei saa premeerida ennatlikult, et ta püsiks paigal. Ukrainat ei tohi hüljata. Selleks peab olema strateegia. Euroopal see puudub.
Strateegid on aga nii Trump kui asepresident Vance. Soini nimetab neid selootideks, ehk muistseteks Iisraeli vabadusvõitlejateks, kellel on nägemus sellest, kuidas oma eesmärke ellu viia. Project 2025 oli vaid üks osa sellest. Elon Muski poliitikasse tulek teine.
Trumpil, Vance'il ja Muskil on ideed, ideoloogia ja strateegia. Millised on need Euroopa Liidul? Kui neid üldse on? Ei Euroopa ega Ukraina saa tulevikus hakkama Ühendriikideta.