Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri eestvedamisel toimus Pariisis 27. märtsil Ukrainasse rahuvalvejõudude saatmise teemaline kõnekoosolek.
Pariisis toimunud kolmekümne riigi, Euroopa Liidu ja NATO esindajate kõnekoosolek läks laiali ilma suuremat saavutamata. Vaatamata varasematele lubadustele saata Ukrainasse rahuvalvajad, selliseid lubadusi kohal olnud president Volodõmõr Zelenskõile ei antud.
Kuigi Prantsusmaa lubas viimasele kaks miljardit eurot ja osalised tulevikus "toetada 500 000 kuni miljoni mehe suuruse Ukraina armee ülesehitamist", näitab kokkutuleku läbikukkumine, kui tähtsusetu on Euroopa osa tegelikult Ukraina vastasseisu lahendamise juures, vahendab Saksamaa mõttekoda BNE Intellinews.
Nimetust "hea tahte ja pealehakkajate koalitsioon" (coalition of the willing) kasutas Ameerika Ühendriikide president George W. Bush 2003. aastal massihävitusrelvade valede ettekäändel Iraaki rünnanud koalitsioonivägede kohta. Sama väljendit kasutavad Ukrainasse lääneriikide sõdurite saatmist pooldavate NATO liikmesriikide juhid ja seda korrutab teiste hulgas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas. Tema asemel osalesid Pariisi 27. märtsi kõnekoosolekul Euroopa Komisjoni esinaine Ursula von der Leyen ja Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Antonio Costa.
Euroopa Liit ja Ühendkuningriik üritavad peale Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi Ukraina teemalisi rahukõnelusi Venemaaga, milles Ühendriike peetakse liiga järelandlikuks, näidata, kuidas neist sõltub samuti midagi. Samas Valge Maja eirab sihikindlalt eurooplasi ja need on vaatamata Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ning Kallase suguste Euroopa poliitikute "kaasamise" nõudmistele jäetud rahukõnelustelt kõrvale.
Peale kohtumist ei rääkinud Macron enam "saabastest Ukraina pinnal" ja "rahuvalvajatest", vaid kasutas lääne sõdurite kohta, keda võib-olla Ukraina abistamisse kunagi kaasatakse, väljendit "hoiatusjõud" (dissuasion forces).
Kui Pariisis olid koos kolmekümne riigi esindajad, siis konkreetsemalt on valmis sõdureid Ukrainasse saatma ainult Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Eesti.
Venemaa omalt poolt on välistanud igasuguse võimaluse, et NATO riikide väed võiksid Ukrainas rahu valvama hakata.
Kohtumisel osalenud Poola peaminister Donald Tusk kinnitas, et riik oma sõdureid Ukrainasse ei saada ja leidis, et edasiste Ukrainat puudutavate plaanide tegemiseks on vaja oodata ära Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Ukraina teemaliste kõneluste tulemused.
Eelmine "hea tahte koalitsiooni" koosolek toimus alles 20. märtsil Londonis, peale mida Starmer teatas, et rahuvalvalvajate Ukrainasse saatmine on jõudnud "tegude faasi".
Zelenskõi seevastu väitis peale Pariisi kohtumist, vaatamata tõigale, et Euroopa riigid on Ukraina küsimuses kaldumas üha rohkem Ameerika Ühendriikide poolele, et Euroopa vägede Ukrainasse saatmise kava valmib seitsme kuni kümne päevaga.
"Ukraina esitab dialoogiks algoritmi. Kohtumine, millest president Macron rääkis, toimub järgmise seitsme kuni kümne päeva jooksul. Me avalikustame [vägede Ukrainasse saatmise] põhistrateegia," rääkis Ukraina president.
Intellinews tõdeb, et viimaste arengute valguses on üha tõenäolisemaks lõppmänguks Ukraina erapooletus ja soometumine.
Kui 25. märtsil Saudi Araabia pealinnas Riyadhis Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel sõlmitud Musta mere viljaveo rahu tingimuseks oli vähemalt osaline Venemaa vastaste sanktsioonide leevendamine, millega oleks pidanud ühinema ka Euroopa riigid, siis Pariisis ei tühistatud ühtegi sanktsiooni ja Starmer lubas neid isegi karmistada. Küll aga saab USA iseseisvalt tühistada näiteks Venemaa Põllumajanduspanga vastased sanktsioonid ja mõjutada koos sellega SWIFT maksesüsteemi haldureid, kui need peaksid vastu hakkama, mis oleks riigi jaoks päris suur diplomaatiline võit.
Euroopa Liit on varem lubanud, et hakkab Venemaa vastaste sanktsioonide leevendamise peale mõtlema alles siis kui riik on oma väed kõigilt Ukraina territooriumitelt välja tõmmanud.
Euroopa-poolseid Ukraina sõjalise toetamise lubadusi, mis loobivad Trumpi rahupüüdlustele kaikaid kodaratesse, varjutab asjaolu, et suurem osa Euroopa riikidest sõltuvad ise Ameerika Ühendriikide julgeolekutagatistest. Euroopas on ainult Soome, Poola ja Prantsusmaa riigid, mis oleksid rünnaku korral tõenäoliselt võimelised ennast kaitsma.
Pariisi kohtumisel osalenud Tšehhi peaminister Petr Fiala selgitas olukorda ajakirjanikele:
"Arutelu konkreetsete riikide sõdurite Ukrainasse saatmise teemal on enneaegne. Idee on jätkuvalt selline, et enne kui me midagi sellist Euroopas arutame, peaks olema paigas mingisugused Ameerika Ühendriikide julgeolekutagatised."
Toimetas Karol Kallas