Tunnustatud Ameerika Ühendriikide õigusteadlane Jonathan Turley leiab, et Harvardi ülikoolist on saanud progressistliku ideoloogia aistingukaotuskapsel – riigi kõrgharidusmaastikult sellisena kõige hullem – ja Donald Trumpi valitsusel on selle saputamiseks ohtralt õigustusi.
[Taust: president Trumpi valitsus kavatseb Harvardi ülikooli sõna- ja muude vabaduste piiramise, rassismi ning üliõpilaste märatsemise pärast jätta ilma kuskil kahest miljardist dollarist föderaalvalitsuse toetusest, millele lisanduvad muud karistusmeetmed.]
Harvardi ülikooli õppejõud on lõpuks pahased sõnavabaduse ja vaatekohtade sallimatuse peale. Sajad professorid andsid allkirja kurjale pöördumisele, milles mõistsid hukka rünnaku kõrghariduse "sõna- ja kogunemisvabaduse ning teaduse tegemise õiguse vastu".
Osutatud lärmi põhjuseks on oht, et ülikooli jääb ilma maksuvabast staatusest, föderaalvalitsuse toetustest ja seda võivad tabada lisaks muud karistusmeetmed. Mõned neist meetmetest ohustavad tõsiselt nii akadeemilist- kui sõnavabadust.
Ainukene probleem on selles, et Harvardi õppejõud ise on aastakümneid keelanud neid samu õiguseid nii õpetajatele kui üliõpilastele.
Harvardi õppejõudude, kes avaldavad muret akadeemiliste väärtuste ja vaatekohade mitmeksisuse pärast, enesekriitika puudus pea koomiline. Antud kirjal samasugune iiveldust tekitav tunne juures, nagu telekanali CBS-i hommikusaate juhi Gayle Kingi väitel, et ta on Alan Shepardi moodi astronaut, kuna ta käis Blue Originiga [Jeff Bezose samanimelise kosmoseettevõtte rakett] kümneks minutiks ilmaruumis. Sellise väite peale jääb normaalne inimene sõnatult kinganinasid põrnitsema.
Suur hulk Harvardi pöördumisele allkirja andnud inimestest on aastaid olnud täiesti vaiki kui õppejõudude ridasid puhastati konservatiividest ja loodi üks kõrghariduse kõige täiuslikumalt tihendatud kõlakambreid.
Suur hulk Harvardi pöördumisele allkirja andnud inimestest on aastaid olnud täiesti vaiki kui õppejõudude ridasid puhastati konservatiividest ja loodi üks [Ameerika Ühendriikide] kõrghariduse kõige täiuslikumalt tihendatud kõlakambreid. Harvard on USA ülikoolide sõnavabaduse järjestuses viimasel kohal, saades mõttekoja Foundation for Individual Rights and Expression (Isikuõiguste ja Väljendusvabaduse Sihtasutus; FIRE) edetabelis null-punkti sajast. Suurem osa osutatud professoritest ei näe antud tõigas mitte mingisugust probleemi.
Harvardi ülikoolis on pikka aega valitsenud sallimatuse kultuur. Alles märtsis arvas pedagoogikaprofessor Timothy McCarthy, et ülikool peaks vallandama kõik töötajad, kes ei toeta laste "sugu kinnitavat ravi".
Eelmisel aastal, peale Donald Trumpi teistkordset presidendiks valimist, kutsus Harvardi Ülikooli politoloogiainstituudi üliõpilaste nõustamiskomitee president otse üles loobuma instituudi lähtekohana igasugusest erapooletusest.
Sotsiaalteaduste dekaan Lawrence Bobo arvas hiljuti, et ülikooli juhtkonna, nagu seda on tema ise, kritiseerimine "jääb edaspidi väljapoole lubatud ametialast käitumist".
Harvardi ülikoolis on pikka aega valitsenud sallimatuse kultuur.
Trumpi valitsusel on õigus keskenduda Harvardile, kuna see kehastab kõike, mis täna on kõrghariduses valesti. Nii nagu enamuses ülikoolides, on Harvardi õppejõud kas pahempoolsed või vasakäärmuslased. Aastaid on seda uute töötajate palkamisel ja üliõpilaste vastuvõtmisel kritiseeritud äärmusliku ideoloogilise kallutatuse pärast. Õppejõud on selliste süüdistuste peale ainult mühatanud. Tegemist on ju ikkagi Harvardiga.
Mida näitavad numbrid? Riigis, kus viimastel valimistel andis suurem osa valijaid hääle konservatiividele, on Harvardi üliõpilastest vähem kui üheksa protsenti konservatiivid. Õppejõududest teadvustab ennast konservatiivina vähem kui kolm protsenti.
See on rohkem kui akadeemiline kõlakamber. See on akadeemiline aistingukaotuskapsel (sensory deprivation tank).
Harvardi professorkond on oma ridade konservatiividest puhastamise nimel näinud aastaid vaeva ja loodud on kõrghariduses üks kõige sõnavabaduse vaenulikumaid keskkondasid. Isegi kui õppejõudude seas pole ühtegi konservatiivi ja viimased on pea kõik liberaalid, arvavad ainult 33 protsenti kooli lõpetajatest, et nad võivad Harvardis omi mõtteid vabalt väljendada.
Trumpi valitsusel on õigus keskenduda Harvardile, kuna see kehastab kõike, mis täna on kõrghariduses valesti.
Hiljuti väitlesin ma Harvardi õigusteaduskonnas (Harvard Law School) tunnustatud professori Randall Kennedy'iga ja teemaks oli Harvardi ideoloogilise mitmekesisuse puudus. Ma ei pea Kennedy'it sõnavabaduse vastaseks, ega sallimatuks. Ometigi väitluse ajal, ma osutasin statistikale, kuidas Harvardi õppejõudude ja üliõpilaste seast on konservatiivid kadumas, samal ajal kui riik on suhteliselt ühtlaselt konservatiivide ning progressistide vahel pooleks. Kennedy vastas, et Harvard "on tippülikool" ja ei pea "Ameerika Ühendriikide moodi välja nägema".
Probleem on selles, et Harvard ei näe välja isegi asukohaosariigi Massachusettsi moodi, mille valijaskonnast moodustavad ligi 30 protsenti vabariiklased. Õigusteaduskonnast nõustub ainult tillukene osa ülemkohtu enamuse ja ümmarguselt poole föderaalkohtunikkonnaga.
Olgu siinkohal ära märgitud, et ma olen Harvardi maksuvabast staatusest vabastamise ja teiste meetmete, mis piiravad sõnavabadust, suhtes kriitiline. Samas, nagu ma kirjutan raamatus "Võõrandamatu õigus", on olemas paremaid viise kuidas jõustada suuremat mitmekesisust ilma akadeemilise vabaduse piiramiseta. Mille hulgas on näiteks nii osariikide kui föderaalvalitsuse poolne rahastuse piiramine seniks kui ülikoolides on taas rohkem mitmekesisust ja sallivust.
Aastaid on nii ülikoolide juhid kui professorid näidanud sõnavabaduse suhtes üles äärmist kõrkust ja pole selle piiramises näinud probleemi. Neile ei valmistanud mitte mingisugust muret, et selline lähenemine teeb nende ajaloolisele institutsioonile korvamatut kahju. Ainult ühe põlvkonnaga on kõrgharidus terves riigis vabalanguses, kuna professorid ajasid institutsiooniliste eesmärkide asemel taga ideoloogilisi. Kui ülikoolid oleksid tavalised suurettevõtted, siis sisuliselt kõik ülikoolide juhid ja nõukogud oleksid ametist eemaldatud, kuna ei täida neile usaldatud ülesandeid.
Kuid haridusvaldkonnas sellised kohustusi ei ole. Liberaalsed presidendid, nõukogud ja õppejõudkond on tegevuskavadest eemaldanud suurema osa mittenõustuvatest häältest. Paistab, et suurem osa Harvardi professoritest on enne valmis maha lammutama kogu ülikoolilinnaku kui taastama ülikoolis ja oma teaduskondades tõelise ideoloogilise mitmekesisuse ning loobuma kallutatud õppejõudude palkamisest ja üliõpilaste vastuvõtmisest.
Harvard kulutas miljoneid, et kaitsta enda rassipõhist üliõpilaste vastuvõttu, sealhulgas aasialaste diskrimineerimist eriti alandaval ja ebainimlikustaval viisil – kuniks ülemkohus tegi sellele 2023. aastal lõpu. Vahepeal on ülikool sunnitud alustama keskkooli tasemel matemaatika õpetamist, kuna üliõpilaste tase on lihtsalt selline.
Aastaid on nii ülikoolide juhid kui professorid näidanud sõnavabaduse suhtes üles äärmist kõrkust ja pole selle piiramises näinud probleemi.
Loomulikult Harvardi õppejõudude kirjas millestki sellisest ei räägita. Küll aga üks allkirjastaja, Kennedy Schooli professor Archon Fung selgitab: "See on ennustatav muster, et autoritaarsed valitsused ründavad esmalt kahte institutsiooni, mis on meedia ja ülikoolid." Mis on kõnekas väide. Nii nagu ülikoolid, on ajakirjanduse koolkonnad loobunud objektiivsusest ja neutraalsusest ja võtnud omaks propaganda-ajakirjanduse lähenemise. Mille tulemusena kaotavad need nii raha kui lugejaid, kuna kodanikud ei taha peavoolu kõlakambrist enam midagi teada ja pöörduvad uue sõltumatu meedia poole.
Fung selgitab lisaks: "Meie oleme üks kahest elik kolmest sambast, mis on demokraatlikus ühiskonnas vaba arutelu ja uurimistegevuse jaoks väga, väga olulised, kuna tegemist on demokraatia tuksleva südamega."
Vaba arutelu ja uurimistegevus on täpselt need, mida Harvard, säilitades oma ortodokset kultuuri, keelab konservatiividele ja libertaaridele.
Mis puutub ülikooli õigustamatusse maksuvaba staatuse lõpetamisse, siis paljud inimesed arvavad jätkuvalt, et Harvadiga peaks käituma mõõdukalt. Viimane asi, mida käesolevas arutelus vajatakse, on Harvardi õppejõudkonna toetus.
Tõlkis Karol Kallas