Andmeanalüütik Jennica Pounds lahkab George Sorose 1993. aasta uue maailmakorra teemalist esseed, milles kurikuulus "heategija" selgitab, kuidas NATO-st peab saama tema "avatud ühiskonna" impeeriumi sõjaline jõud.
(Jennica Pounds on Ameerika Ühendriikides valitsuse tõhustamise ameti – DOGE – tuules kuulsust kogunud andekas autistist kurt andmeanalüütik, kelle andmebaaside sõelumise oskused on aidanud valguse kätte tirida hulgaliselt süvariigi ja üleilmastujate korraldatud õuduseid. Tema tegevusega saab tutvuda ühismeedias ja kodulehel.)
Tänane MTÜ-tööstus ei tekkinud juhuslikult. See süsteem mõeldi välja 30 aastat tagasi ja ei kellegi teise kui George Sorose poolt.
Soros üllitas 1993. aasta 1. novembril essee "Uue maailmakorra suunas: NATO tulevik".
Käesolevas kirjatöös arutletakse NATO ülesannete teemal peale külma sõda. NATO pole enam kaitseallianss – see eesmärk on iganenud. Selle asemel on sõjalise liidu ülesandeks uute riikide kaasamine ja neist "avatud ühiskondade" tegemine. "Seega kui NATO-l on üldse veel mingisugune ülesanne, on selleks võimu ja mõju projitseerimine [endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu; NSVL] piirkonda ja [NATO] kutsumuse saab kõige paremini lahti seletada avatud ja suletud ühiskondade võtmes," kirjutab Soros.
Tõlge: NATO uueks ülesandeks pole liikmesriikide kaitsmine, vaid kohalolu idasuunas laiendamine ja tegus naaberriikide sisepoliitika kujundamine, eriti endise NSVL-i piirkonnas.
Soros annab essees rahule ja julgeolekule uue tähenduse: need ei tähenda sõja puudumist, vaid kui palju riike on "avatud ühiskonnad".
"Rahu ja julgeolek [endise NSVL-i] piirkonnas sõltuvad esmalt ja kõige enam edukast üleminekust avatud ühiskonda."
Teiste sõnadega on NATO ülesandeks sekkuda juhul kui riik ei võta omaks lääne laadis kapitalismi ja uusliberaalsust. Seda nii poliitiliselt, majanduslikult kui lõpuks sõjaliselt.
Soros kirjutab:
"Tõeline koostöö rahu nimel
Selle uut liiki alliansi kutsumus on äärmiselt erinev NATO algsest kutsumusest ja seda ei saa usaldada ainult NATO enda hoolde. Kui see nii oleks, muudaks see NATO-t tundmatuseni. Vaja on erinevat laadi organisatsiooni ja selleks organisatsiooniks võib olla koostöö rahu nimel."
Mis asi on "avatud ühiskond"?
Kõnealuse oskusväljendi vermis filosoof Karl Popper ja osutatud 1993. aasta essees laiendas Soros selle tähendust. Peale seda jätkas Soros valitsusväliste organisatsioonide koalitsiooni moodustamist ja "Avatud Ühiskonna Sihtasutuste" lipu all Ameerika Ühendriikide [ja teiste lääneriikide] demokraatiasse sekkumist.
"Avatud ühiskonna" teooria algosised on järgmised:
- Demokraatia
- Vabad turud
- Kodanikuõigused
- Vähemuste kaitsmine
- Läbipaistvus
- "Üleilmne" reeglite põhine [maailma]kord
Tegelikkuses on soroslik "avatud ühiskond" midagi üdini teistsugust. Essees arvab heategija muuhulgas, et avatud ühiskond tähendab valitsust, mis nõustub Sorosega, millest tulenevalt on sellel õigus olemas olla. Tsitaat esseest: "Avatud ühiskond põhineb arusaamisel … et osalised tegutsevad toetudes ebatäiuslikule arusaamisele [ühiskonna toimimisest vms]. Suletud ühiskond eitab seda." Tõlge: avatud ühiskond ollakse ainult siis kui võetakse omaks soroslik mitmekesisuse ja lääne väärtuste tõlgendus. Kes seda ei tee, saab külge "suletud" sildi, isegi juhul kui riigi rahvas valib omale juhid elik kaitseb oma kultuuritraditsioone. "Suletud" olemine annab "koostööle rahu nimel" vajadusel õigustuse sõjaliselt sekkuda.
Avatud ühiskonna tugisambaks on välisabi.
Soros kirjutab:
"Esmavajadus on konstruktiivne kaasatus demokraatlikule, turule suunatud, avatud ühiskonna üleminekusse."
Tõlge: riigid, mis kujundavad ennast ümber Sorose kuvandi järele, kallatakse üle välisabiga. Mitte ükski summa pole selle eesmärgi täitmiseks liiga suur, sest "rahu" tähendab eesmärki, mille kohaselt võimalikult palju riike peavad järgima soroslikku avatud ühiskonna mudelit.
Kui abist ei piisa, tuleb sekkuda sõjaliselt. "Alliansi sõjalised ja majanduslikud vaated peavad suhestuma nii riikide sisepoliitiliste arengute kui samuti riikidevaheliste suhetega, sest rahu ja julgeolek [NSVL-i] piirkonnas sõltub esmalt ning üle kõige edukast üleminekust avatud ühiskonda."
Kui pisut mõtelda, siis mida tähendab see, et keegi on välisabi vastu?
Seda, et tegemist on suletud ühiskonnaga.
Sellised inimesed on ohuks riiklikule julgeolekule.
Ergo … on nad ohuks demokraatiale.
Kas ei kõla tuttavalt?
Avatud ühiskondasid käitab välismaine nomenklatuur.
Sorose tsitaat:
[Suletud ühiskondadega võitlemine] sisaldab demokraatlike riikide ja avatud ühiskondade ülesehitamist ja nende manustamist koetisesse (struktuuri), mis eeldab teatud liiki käitumist.
See seisukoht on tõenäoliselt üks kõige iroonilisemaid. "Demokraatias" George Sorose mõistes ei langeta otsuseid riigi kodanikud. Selle asemel on NATO ülesandeks levitada uut ideoloogiat ja aidata sorosliku ideoloogiaga nõustuvaid riike üles ehitada.
Kui avatud ühiskonda üles ehitada ei õnnestu, peavad NATO liikmed, kuigi selline võimalus on pisike, sekkuma sõjaliselt. Selle tõestuseks on Bosnia.
Ehk…
Sõjaline sekkumine võib riigi muuta avatud ühiskonnaks.
Sorose tsitaat:
"Ainult läbikukkumise puhul tekib sõjalise sekkumise väljavaade."
Tõlge: kui riiki ei õnnestu lõputu välisabiga ära osta ja see pole valmis ennast pahupidi pöörama, siis sekkub NATO. Täpselt seda NATO Bosnia puhul 1994. aastal tegi.
Avatud ühiskond on mudel, mille alusel tegutsevad ühispartei ja MTÜ-tööstus.
Tegemist ei ole teoreetilise esseega. Ameerika Ühendriikide süvariigi jaoks on tegemist juhendiga.
- 1994. aastal käivitati NATO rahupartnerlusprogramm
- 1999. aastal võttis NATO vastu Poola, Ungari ja Tšehhi vabariigi
- 2004. aastal ühinesid alliansiga Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia ja Bulgaaria
- 2008–2022 hakati rääkima Ukraina ja Gruusia NATO teekaartidest
- 2023. aastal otsustasid NATO-ga ühineda Soome ja Rootsi.
Miks riigid sellise mudeliga kaasa lähevad? Vastus on lihtne. Sellega kaasneb tohutul hulgal raha.
Nimekiri, kes "avatud ühiskonnast" ja "rahupartnerlusest" kasu saavad:
- Valitsusväliste organisatsioonide võrgustikud (Avatud Ühiskonna Sihtasutused, USAID, NED) > Rohkem mõju, rohkem kontakte, rohkem õigustusi MTÜ-tööstuse laiendamiseks
- Bürokraadid ja diplomaadid, kes saavad teha karjääri "demokraatia ülesehitamise" valdkonnas
- Rahvusvahelised heategijad ja nende sihtasutused > toetustega suunatakse riike reforme tegema
- Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank > laenud "avatud ühiskonnaks" muutuvatele riikidele tasuna kasinuse ja mõju eest
- Varahaldus- ja rahvusvahelised suurettevõtted > erastatavad tööstused (telekommunikatsiooni-, nafta-, taristu-) saab odavalt kokku osta
- Läänemeelsed poliitikud > antakse abi, neid kiidetakse ja kaitstakse … isegi juhul kui tegemist on demokraatiavaenulike korruptantidega
- Kommunismijärgsed oligarhid > võimalik rikastuda lääne nõustatud erastamise teel
- Ajakirjanikud ja aktivistid > neid toetavad lääne projektirahad, siseriiklikult ei vastuta millegi eest
- Haritlased ja mõttekojad > "avatud" väärtuste õigustamise eest saab teaduriks elik koha doktoriõppes ning ligipääsu meediale
- Suured tehnoloogiaettevõtted > sisenemine uutele avatud turgudele (ligipääs andmetele, tsensuuritööriistad, reklaamitulu)
- Korporatistlik meedia > kujundab narratiive/jutupunkte, kujundab poliitikute kuvandeid, näiteks kes on "reformija" (hea) ja kes "kõva käe poliitika ihaleja" (paha)
Kui keegi tahab selle rahaveski peatada, teiste sõnadega, kui keegi üritab teha päriselt oma rahva ja riigi huvisid teenivat poliitikat, siis säherdune inimene on demokraatia vaenlane. Sest George Soros ütles nii.
Lõppsõna:
Sorose NATO mudelit "avatud ühiskondade" jõustajana ei tohiks seostada kommunismivastasusega. Soros ei olnud NSVL-i vastu põhjusel, et see oli kommunistlik. Ta ei sallinud seda tolle riigikesksuse tõttu. NSVL seisis vastu välismõjudele ja hoidis riigi ideoloogiat ning piire keskvõimu kontrolli all.
Sorose "avatud ühiskonna" nägemus lõimub vasakäärmuslusega (see on identiteedipoliitika põhine, traditsioonide ja iseseisvuse vaenulik) ja üleilmastumise koetistega (valitsusvälised organisatsioonid, lääne institutsioonid ja rahvusvaheline rahandus).
Mida rohkem Sorose kirjutisi lugeda, seda selgemaks saab tõik, et "avatud ühiskond" on ainult silt režiimide tarbeks, mis ajavad Sorose stiilis poliitikat.
Kõik, kes sellisele raamistikule vastu hakkavad, on automaatselt demokraatia vaenlased. Ameerika Ühendriikides tähendab see MAGA liikumist ja Euroopas päris-, mitte ühispartei, konservatiivide-rahvuslaste poliitilist suunda.
(Sorose "maffiast", selle sidemetest lääneriikide ühispartei ja süvariigiga ning tema "NATO tuleviku" esseest, teeb pikema ülevaate endine riigidepartemangu ametnik ja täna üks jõulisemaid süvariigi paljastajaid Mike Benz.
Samast Sorose esseest on ülevaate teinud Makroskoop.)
Tõlkis Karol Kallas