Euractivi diplomaatiareporter Alexandra Brzozowski teeb ülevaate tänavusest Eesti kaitseväe suurõppusest Siil ja riigi julgeoleku tagamise väljavaadetest. Jutule on pandud pealkirjaks "Eesti valmistub sõjaks Venemaaga, mida NATO loodab ära hoida".
Eesti on julgeolekus võtnud kasutusele "totaalkaitse" mudeli, Venemaale ei kavatseta rünnaku puhul loovutada sentimeetritki ja ilma Ameerika Ühendriikide "sisenditeta" pole see võimalik, kirjutab Euractiv.
Siili näol on tegemist on esimese õppusega, kus harjutatakse eelmisel aastal valminud NATO Venemaa heidutamise strateegiat, milleks on, et venelastel ei lubata Eesti ründamise puhul edasi liikuda sentimeetritki.
Siilil osaleb kümme NATO liikmesriiki. Kui varasematel suurõppustel on alati osalenud Ameerika Ühendriikide väekontingent, siis käesoleval aastal USA "okkaid" kohal pole. Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimeti sõnul on "nähtavas tulevikus Eesti julgeoleku tagamine ilma Ameerika Ühendriikide sisendita mõeldamatu".
Euractiv väidab, et "Tallinn rakendab üha jõulisemalt nõndanimetatud "totaalkaitse" lähenemist" ehk valmisolekut [Venemaa rünnakuks] rakendatakse mitte ainult sõjaväe puhul, vaid ka tsiviilkaitsele.
Kõigele lisaks kaevuvad eestlased sõna otseses mõttes maasse. Järgmise nelja aasta jooksul kavatseb Eesti valitsus sõjalisele taristule kulutada pool miljardit eurot, sealhulgas idapiiril asuvatele kuuesajale kindlustatud punkrile. Kiirkorras paigaldamiseks on valmis okastraadikerade, tankilõksude ja maamiinide varud.
Samuti on kavas Narva rajada uus sõjaväebaas, mis valmib 2027. aastaks ja kus hakkab püsivalt paiknema mitusada sõdurit.
Eesti luureteenistused väidavad, et niipea kui lõpeb Ukraina sõda, pöörab Venemaa tähelepanu Põhja-Euroopale ja see kavatseb Eesti piiri taha formeerida uued sõjaväeosad.
Kuimeti sõnul rajatakse Narva baas eelkõige põhjusel, et " üksused saaksid rohkem õppuseid korraldada piirkondades, kus neil sõja korral tegutseda tuleks".
Toimetas Karol Kallas