Kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis toimuvad 18. mail valimised. Rumeenias valitakse president, Poolas toimub presidendivalimiste esimene voor ja Portugalis valitakse erakorraliselt parlamenti.
Rumeenias on päris suur lootus saada presidendiks konservatiivist 38-aastasel George Simionil. Poolas juhib viie protsendiga (31% vs 26%) küll peaminister Donald Tuski koalitsiooni kuuluv liberaal, kuid seisu PiS-i kandidaadiga võib nimetada pigem tasavägiseks. Portugal, juhul kui harjavarred pauku ei tee, peab järgmise valimisperioodi jätkuvalt libakonservatiive-sotsialiste kannatama.
Rumeenia
Rumeenias võitis 4. mail toimunud presidendivalimiste esimese vooru 41 protsendiga Simion. 18. mai valimistel teise koha saanud ühispartei kandidaat, Bukaresti linnapea, 55-aastane Nicușor Dan kogus 21 protsenti. Viimased küsitlused näitavad mõlemale 47–48 protsendi piires pea ühesugust toetust, kus Simion on ühe protsendiga ees.
Välisrumeenlaste häältest kogus Simion 61 ja Dan 25,4 protsenti.
Rumeenia valimistel saavad hääletada kuskil 18 miljonit inimest. Esimese vooru valimisaktiivsus oli 53,2 protsenti. Simion on valimiste käigus korduvalt hoiatanud, et valimisnimekirjades on kuskil miljon surnud inimest, kelle nimesid võivad kohalik süvariik ja ühispartei tema vastu ära kasutada. Lisaks on erineval kombel sekkunud käesolevatesse valimistesse Euroopa Liidu ja eriti Prantsusmaa poliitikud.
Simion kinnitab otse, et ta on erinevalt Rumeenia ja Euroopa Lidu ühisparteist kindlalt Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi poolel.
Poola
Poolas pääsevad kõige suurema tõenäosusega teise vooru peaminister Tuski liberaalse ühispartei-koalitsiooni presidendikandidaat, Varssavi linnapea Rafał Trzaskowski ja konservatiivse Seaduse ja Õigluse (PiS) ajaloolasest esindaja Karol Nawrocki.
Poola seekordseid presidendivalimisi iseloomustatakse usaldushääletusena Euroopa Liidule ja Tuski uusliberaalsele poliitilisele tegevuskavale.
Tegemist on väidetavalt riigi jaoks "nokk kinni, saba lahti" olukorraga. Kui võidab Tuski "poiss" siis võib see luua olukorra, et järgmised üldvalimised võidab PiS. Kui Nawrocki, siis jätkub tänane poliitiline patiseis, kus konservatiivne president vetostab Tuski tegevuskava.
Teise vooru kohta arvatakse, et selle võidab tõenäoliselt PiS-i kandidaat, kuna päris suur toetus on PiS-ist märksa "julgema" Konföderatsioonipartei konservatiivide esindajal Sławomir Mentzenil (12%). Tema teise vooru tõenäoliselt ei jõua ja tema taga olevad inimesed sallivad Tuski ühisparteid veel vähem kui nende arust "poolkõva" PiS-i.
Portugal
Portugallased valivad 18. mail kolme viimase aasta jooksul kolmandat korda parlamenti.
Viimane sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide rahvapartei (PSD/CDS) nime järele ühispartei-konservatiivne Demokraatlik Allianss (AD), mida juhtis sotsiaaldemokraat Luís Montenegro, lagunes huvide konflikti skandaali tõttu.
Arvamusküsitluses juhib AD 33 protsendiga, sellele järgnevad Sotsialistlik Partei 26 ja päris konservatiivne Chega 18 protsendiga. 18 protsenti on Chega jaoks ajaloo rekordtoetus ja politoloogide suust kostub arvamusi, et parteist võib saada valitsuse moodustamisel kaalukeel. Mis on siiski suhteliselt ebatõenäoline.
Parlamendi enamuseks on vaja saada kokku 42 protsenti häältest.
Montenegro ja AD-liit on vähemalt siiani kinnitanud, et paremäärmuslastega nemad koostööd ei tee ja poliitikateadlaste sõnul peab riigi cordon sanitaire seni vähegi paremad poliitilised mõtted tõhusalt kinni.
Kõige suurema tõenäosusega saab Portugal taas libakonservatiivse vähemusvalitsuse, mis üritab otsus-otsuse haaval erinevate parlamendiparteidega koostööd tehes võimul püsida.
Portugali ligi 11 miljonist valijast käivad valimas ligikaudu pooled. Seekordne eelhääletus näitab siiski, et valimisaktiivsus võib tulla tavalisest kõrgem.
Toimetas Karol Kallas