Ameerika Ühendriikide demokraatide presidendikandidaati Joe Bidenit puudutavale uudistepommile on demokraatide ja neid mahitava peavoolumeedia seni niivõrd-kuivõrd kõige asjalikumaks vastuseks olnud naeruväärne “Putin tegi”, kirjutab Karol Kallas.
Ameerika Ühendriikide demokraatide asepresidendikandidaadiks tõusnud senaator Kamala Harris leiab, et USA mustanahalistele tuleks hüvitada orjanduse ajal tekkinud väidetavad kahjud.
Asjaolu, et pidevalt ebademokraatlikkuse etalonina esitletaval Venemaal saab rahvas endale ise riigipea valida, vähemalt formaalselt, samal ajal kui Eesti kodanikele niisugust elementaarset õigust ei usaldata, näitab, kui naeruväärsed on jutud Eestist kui demokraatlikust riigist, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Prantsuse “Euroopa-meelse” presidendikandidaadi Emmanuel Macroni sõnul päästis Saksamaa kantsleri Angela Merkeli otsus suurel hulgal “ahastuses põgenikke” vastu võtta “meie kollektiivse väärikuse” ning Merkeli kritiseerimine selle eest olevat lihtsalt “tülgastav lihtsustamine”, vahendab Breitbart.
Prantsusmaa sotsialistist peaminister Manuel Valls hoiatas, et USA presidendiks valitud Donald Trumpi kiiluvees on Rahvusrinde juhi Marine Le Peni võit järgmisel aastal toimuvatel Prantsuse presidendivalimistel täiesti võimalik ja projekt “Euroopa Liit” on kokkuvarisemise ohus.
Presidendivalimiste protsess, mida oleks täpsem ja ausam nimetada parteide kokkuleppel presidendi määramiseks, on paljastanud senisest veelgi selgemalt Eesti poliitilise kultuuri moraalse pankroti ning demokraatia illusoorsuse meie riigis.
Iivi Anna Masso kirjutab Postimehes, et Eestis äsja toimunud farss on kahtlemata suurendanud rahva võõrandumist võimueliidist ning et kiirkorras presidenditegemine meenutab piinlikult 1991.
Valijameeste survestamine langetama tingimata valikut kandidaadi kasuks, kes on neile vastuvõetamatu, on vale ja põhjendamatu ning lausa absurdne, kui seda tehakse apelleerides riigimehelikkusele ja poliitilisele kultuurile, leiab Varro Vooglaid.
Kus on Toomas Hendrik Ilvese läbikukkunud ametiaja lõpul need prominentsed kultuuritegelased, kes lubasid teda presidendiks upitades hakata tema usaldusisikuteks ja tagada, et temast saab hea riigipea, küsib Varro Vooglaid.
Eiki Nestori poolt eilses Postimehes kinnitatu, et president ei tohi talle ebameeldivaid seadusi väljakuulutamata jätta, on otseselt vastuolus tema varasema seisukohaga, et presidendina ta kooseluseaduse tühistamise seadust välja ei kuulutaks, juhib oma repliigis tähelepanu Varro Vooglaid.
