Kümned tuhanded ekspresident Jair Bolsonaro toetajad tungisid pühapäeval ülemkohtu hoonesse, kongressi ja presidendipaleesse. Brasiilia valitsev president Luiz Inácio Lula da Silva lubas neid meeleavaldajaid vastutusele võtta ja karistada.
Valdavalt Brasiilia lipuvärvides meeleavaldajad lõhkusid aknaid ja mööblit, hävitasid kunstiteoseid ja röövisid 1988. aastal vastu võetud põhiseaduse originaaldokumendi. Samuti rööviti presidendipalee turvabüroost tulirelvi, vahendab Reuters.
Vasakpoolne president Lula ütles, et kohalikud sõjaväelised politseijõud, kes alluvad endisele Bolsanaro liitlasele, kuberner Ibaneis Rochale, ei teinud midagi selleks, et takistada meeleavaldajate edenemist.
Lula andis korralduse föderaalseks sekkumiseks avaliku julgeoleku tagamiseks pealinnas ning lubas karistada selle rünnaku "fašistlikke" juhte, kelle eesmärgiks olevat olnud sõjaväelise riigipöörde provotseerimine, mis oleks taastanud Bolsonaro võimu.
"Kõik inimesed, kes seda tegid, leitakse üles ja neid karistatakse," ütles Lula ajakirjanikele São Paulos.
Lula süüdistas Bolsonarot oma toetajate ülesässitamises alusetute väidetega valimispettusest. Eelmise aasta 30. oktoobril aset leidnud valimised olid äärmiselt tasavägised, Lula võitis napi 50,90% toetusega ning Bolsonaro poolt hääletas 49,10% valimistel osalenutest.
Bolsonaro, kes viibis sündmuste ajal Floridas, lükkas aga süüdistused tagasi. Tema sõnul olid rahumeelsed meeleavaldused demokraatlikud, kuid lisas, et valitsushoonetesse tungimine "ületas piiri".
Lula liitlaste seas kerkis küsimusi, kuidas olid turvajõud riigi pealinnas nii ettevalmistamata ega suutnud märatsejatele vastu astuda ega rünnakuid ära hoida, kuigi meeleavaldajad olid juba nädalaid sotsiaalmeedias (näiteks Telegramis, Twitteris) kogunemisi ning valitsushoonete hõivamist kavandanud.
Ühe rühmituse välja kuulutatud eesmärgiks oli "võimu haaramine rahva poolt" ning meeleavaldajad kutsusid üles sõjaväelisele sekkumisele, et president Lula võimult kukutada. Selliste rühmituste liikmed organiseerisid kogunemiskohti riigi erinevates linnades, kust meeleavaldajad said bussidega pealinna sõita, eesmärgiga valitsushooneid hõivata.
Politsei vallutas valitsushooned tagasi pärast kolme tunni möödumist ning ajas rahva pisaragaasiga laiali.
Justiitsminister Flavio Dino sõnul vahistati 200 meeleavaldajat. Kuberner Rocha sõnul on aga vahistatud meeleavaldajaid 400.
Dino sõnul peaks uurimised tooma selgust sellesse, kes maksis sadade busside eest, mis tõid Bolsonaro toetajaid pealinna ning samuti viiakse läbi uurimine selle osas, miks Rocha ei valmistanud ette turvajõude.
Meeleavaldajate plaaniks oli koguneda telklinnakutesse sõjaväejuhatuse staabi ette, kus osa meeleavaldajaid telkis juba alates sellest kui Lula oktoobris valimised napilt võitis.
Pühapäeva varajasel pärastlõunal, kui meeleavaldajad riigi pealinna kogunesid, siis selle asemel, et neid tõkestada, eskortis sõjaväepolitsei neid vilkurautodega. Märulipolitsei ilmus aga kohale alles kaks tundi pärast valitsushoonete hõivamist.
Äsja möödus ka kaks aastat sellest kui valimised kaotanud endise Ühendriikide presidendi Donald Trumpi toetajad Kapitooliumi hoonesse tungisid.
Maailma poliitilised juhid alates USA presidendist Joe Bidenist kuni Euroopa juhtide ning Ladina-Ameerika riigipeadeni mõistsid Brasiilia pealinnas aset leidnud rünnakud hukka.
"Vägivaldsed rünnakud demokraatlike institutsioonide vastu on rünnak demokraatia vastu ning seda ei saa tolereerida," ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz esmaspäeval. Briti peaminister Rishi Sunak mõistis hukka igasuguse katse õõnestada rahumeelset võimuvahetust.
Ka Kremli kõneisik Dmitri Peskov ütles, et Venemaa mõistab võimalikult tugevalt hukka nende teod, kes neid rahutusi õhutasid.
Toimetas Martin Vaher