Valitsus kasvatab riigivõlga ning 2030. aastaks jõuab see juba tasemele, kus tuleb ainuüksi intressimakseteks välja käia ca 650 miljonit eurot aastas. See teeb ca 1000 eurot iga töötava Eesti elaniku kohta, kirjutab riigikogu liige Varro Vooglaid.

Reformierakond on aastaid rääkinud, kuidas nemad teevad riigirahandust korda. Reaalsus on aga risti vastupidine, sest riigi kulud kavandatakse järjepidevalt palju suuremaks, kui tulud võimaldavad.

Selle tagajärjena kasvatatakse riigivõlga tohutult kiires tempos, mistõttu jõuab see juba 2030. aastaks tasemele, kus tuleb ainuüksi intressimakseteks välja käia ca 650 miljonit eurot aastas. See teeb ca 1000 eurot iga töötava Eesti elaniku kohta.

Selleks, et piltlikustada, millises hiiglaslikus mastaabis iga-aastase kuluga saab olema tegu, vaatasin välja mõned võrdlusarvud:

  • 650 miljonit eurot on peaaegu sama palju kui kogu Eesti õpetajate aastane tööjõukulu – 2027. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 678,3 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot on peaaegu kaks korda nii palju kui kogu kõrgharidusõppe aastane rahastamine – ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides õppe pakkumiseks on 2027. aastal ette nähtud 330,6 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot on ligi kaks korda nii palju kui kogu Kultuuriministeeriumi valitsemisala aastased kulud – 2027. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud ligikaudu 355 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot on ligikaudu 13,8 korda rohkem kui etenduskunstide rahastamiseks 2027. aasta riigieelarves ette nähtud summa – 47,2 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot on ligikaudu 15,7 korda suurem kui ERR-ile riigieelarvest aastas makstav tegevustoetus – 2026. aastal on ERR-i tegevustoetuseks ette nähtud 41,5 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot on rohkem kui kogu Siseministeeriumi valitsemisala aastane eelarve – ehk rohkem, kui kulub kokku politseile, piirivalvele, päästele, Häirekeskusele, Sisekaitseakadeemiale, SMIT-ile (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus), Kaitsepolitseiametile ja ministeeriumile endale. 2027. aastaks on kogu valitsemisala kuludeks ette nähtud ligikaudu 593 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot on enam kui kahe Politsei- ja Piirivalveameti aastaeelarve – PPA 2027. aasta eelarve on ligikaudu 296 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot vastab ligikaudu üheksa aasta kogu Eesti kohtusüsteemi ülalpidamise kulule – esimese ja teise astme kohtute ning Riigikohtu aastane eelarve kokku on umbes 71 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot on ligikaudu 156 korda suurem kui Õiguskantsleri Kantselei ning 102 korda suurem kui Riigikontrolli terve aasta eelarve – 2027. aastal on nende kulud vastavalt umbes 4,2 miljonit ja 6,4 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot on ligikaudu 2,4 korda rohkem kui terve aasta jooksul riigiteede korrashoidu ja arendamisse suunatav summa – 2027. aastal on selleks kavandatud 274,3 miljonit eurot.
  • 650 miljonit eurot moodustab üle poole kogu riigi aastasest investeeringute mahust – 2027. aasta riigieelarves on investeeringuid kavandatud ligikaudu 1,18 miljardi euro eest.
  • 650 miljonit eurot on ligikaudu sama palju kui 2027. aastaks prognoositud kütuseaktsiisi laekumine (637,3 mln eurot). Samal ajal on see summa umbes 20 korda suurem kui prognoositud elektriaktsiisi laekumine (32,4 mln eurot), 7,6 korda suurem kui prognoositud mootorsõidukimaksu laekumine (85 mln eurot) ja 7,4 korda suurem kui prognoositud mootorsõidukite registreerimistasu laekumine (88 mln eurot).

Päris karm, kas pole?

See 650 miljonit on ühtlasi raha, mida ei saa kasutada õpetajate, politseinike või päästjate palkadeks, kõrgharidussüsteemi, kultuuri, tervishoiu või taristu rahastamiseks – see raha tuleb maksta üksnes varem võetud võlgade teenindamiseks. Nii on tegu elamisega tulevaste põlvede arvelt, sest neil tuleb maksuraha kasutada praeguste kulude katteks võetud võlgade teenindamiseks, mitte oma vajaduste rahuldamiseks.

Seejuures ei käi jutt kaugest tulevikust – kirjeldatud olukorrani jõuame juba 2030. aastaks. Juba 2027. aasta riigieelarves on intressi- ja muudeks finantskuludeks ette nähtud ligikaudu 366 miljonit eurot.

Pangem seejuures tähele, et jutt käib siin ainult intressimaksetest, mitte võla enda tagasimaksmisest.

Veel 2020. aasta lõpus oli Eesti riigivõla maht ligikaudu 5 miljardit eurot, 2026. aasta keskpaigaks oli see kasvanud juba 11,3 miljardi euroni ning 2030. aastaks prognoositakse selle jõudmist umbes 20 miljardi euroni. See tähendab, et kümne aastaga kasvab riigivõlg ligikaudu neljakordseks. Tõsi, arvesse tuleb võtta ka inflatsiooni, kuid siiski on kasv röögatu.