Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga kohtumast keeldunud Jaak Jõerüüt annab teada, et tema jaoks ei ole kooseluseadus juriidilisele praagile ja kommunikatsioonivigadele vaatamata "pärispatt" ja perekaitsjad võiksid võidelda hoopis perevägivalla vastu.
Protsess, mida nimetatakse presidendivalimisteks, ent mis tegelikult seisneb pigem presidendi määramises parteide tagatubade poolt, on justkui demokraatia paroodia, leiab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Kogu lugupidamise juures ei saa seekord Allar Jõksiga üldse nõustuda, kuna ta on kriitikata võtnud omaks ajupesu mõjud ja usub naiivselt propagandat sellest, et homoseadusega kaitstakse vähemuse huve.
Esmaspäeval presidendiks kandideerimise soovist teatanud Allar Jõks ei toeta kooseluseaduse või pagulaste vastuvõtmise panemist rahvahääletusele.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles Kuressaares toimunud kõnekoosolekul, et nende sooviks on esile kutsuda erakorralised valimised, et tuua võimu juurde värskemaid tuuli.
Seni, kuni rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale pole põhiseaduse täienduste teel loodud otsedemokraatlikku võimalust presidenti valida, pole ka erilist mõtet rääkida "kogu rahva presidendist", ütleb Markus Järvi nädalakommentaaris.
Kui presidendikandidaadi rahvusele tähelepanu juhtimine ajab kartellipoliitikud ja meedia hüsteeriasse, siis on see märk sellest, millisesse poliitilise korrektsuse totalitarismi me vasakliberaalide juhtimisel teel oleme, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme.
USA prominentsed "pistrikest" neokonservatiivid näevad vabariiklaste võimalikus presidendikandidaadis Donald Trumpis USA välispoliitika jaoks katastroofi ja leiavad, et temaga võrreldes on demokraatide tõenäoline kandidaat Hillary Clinton vähem halb.
