Marina Kaljurand presidendi juures. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Kui presidendikandidaadi rahvusele tähelepanu juhtimine ajab kartellipoliitikud ja meedia hüsteeriasse, siis on see märk sellest, millisesse poliitilise korrektsuse totalitarismi me vasakliberaalide juhtimisel teel oleme, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme.

“Osaliselt võib alanud nõiajahti pidada meie poliitiliste oponentide vastuseks Konservatiivse Rahvaerakonna toetuse tõusule. Sisuliselt on aga välja kuulutatud vaikiva ajastu algus. Soov näha Eesti presidendina eestlast on kuulutatud kriminaalseks ning arvamusvabadus ja rahvuslus taunitavaks,” märkis Helme EKRE pressiteates.

Ilves: kadaka-aarialikkus ei kuulu Eestisse ega Euroopasse

Teisipäeval ütles Martin Helme Viljandis toimunud rahvakoosolekul, et ta ei pane presidendiks kandideerida soovivale Marina Kaljurannale pahaks, et ta on venelane, aga ei arva, et venelane võiks olla Eesti president. “Maailmas on juba üks riik, kus on venelasest president,” ütles Helme.

Vasakliberaalne meedia ja EKRE poliitilised vastased tõlgendasid Martin Helme sõnu kui rünnakut Kaljuranna vastu tema rahvuse pärast ning süüdistasid Helmet diskrimineerimises, ehkki Eesti põhiseaduse järgi on igal elanikul õigus väljendada oma arvamust, kes sobib või ei sobi kõrgele poliitilisele ametikohale.

Poliitikute seas, kes ruttasid Helme sõnu hukka mõistma, oli ka president Toomas Hendrik Ilves.

“Inimest tema rahvuse pärast ründav kõnepruuk – kohatu, labane, solvav ja põhiseadust jalge alla tallav – on väljaspool meie kultuuriruumi. See kadaka-aarialikkus on väljaspool meie Eestit. Väljaspool meie Euroopat,” teatas Ilves ja lisas: “Eestist ei saa riiki, kus kellegi väärtust hinnatakse verepuhtuse, rahvuse, soo, sättumuse või muu taolise järgi. Vaid inimene ja tema teod loevad.”

Helme: seisukoht, et Eesti president peaks olema eestlane, ei ole diskrimineeriv

Martin Helme kinnitas, et pole öelnud ühtegi halba sõna ei vene rahvuse ega ka mitte selle kohta, et Marina Kaljurand on vene rahvusest. “Mitte kusagil pole ma väitnud, et Marina Kaljurand ei tohiks kandideerida presidendiks. See on tema põhiseaduslik õigus ja meie erakond kaitseb Eesti põhiseadust kindlamalt kui ükski teine,” ütles Helme. “Ka ei leia ma, et seisukoht, nagu võiks Eesti president olla eestlane, saaks olla kuidagi diskrimineeriv.”

Helme peab rahvust oluliseks identiteedi osaks. “Ka näiteks USA-s, mis erinevalt Eestist ei ole rahvusriik, võetakse presidendikandidaatide etniline taust avalikkuses pulkadeks lahti. Keegi ei hakka selle peale hüsteeritsema.”

Helme toonitab, et mitte tema pole nimetanud Marina Kaljuranda venelaseks. “Kaljurand ise peab ennast venelaseks ja ta on seda korduvalt avalikult välja öelnud. Kui nüüd Eestis leitakse, et rahvusest rääkimine ei kuulu kaasaegse poliitilise kultuuri juurde, siis sellega ma ei nõustu,” ütleb Helme.

“Meie leiame, et rahvusel on tähtsus. Eesti on põhiseaduse kohaselt rahvusriik, mitte kodakondsuspõhine riik. Rahvusliku erakonnana peame me rahvust oluliseks osaks identiteedist. Võiks olla enesestmõistetav, et Eestil on eestlasest president. Aga nagu näha mõne poliitiku ja ajakirjanduse reaktsioonist, siis enam see ei ole iseenesestmõistetav.”

Varju on jäänud Kaljuranna välispoliitilised seisukohad

Martin Helme sõnul on ülespuhutud skandaalis paraku varju jäänud Kaljuranna välispoliitilised seisukohad.

“Juhime tähelepanu, et Kaljurand ei tunnista Tartu rahulepingu kehtivust ega seda, et 5,2% praegusest Eestist on okupeeritud. Kaljurand ei pea vajalikuks nõuda Venemaalt okupatsioonikahjude hüvitamist. Ka ei ole ta vastustanud EL-i immigratsioonikvoote,” ütleb Helme.

“Kõik need Reformierakonna seisukohad, mida Kaljurand ellu aitab viia, on otse või kaudselt kasulikud Kremlile. Minu arvates ei kinnita lojaalsust Eestile mitte sõnad, vaid teod. Et olla Eestile lojaalne, selleks tuleb ajada eestimeelset poliitikat. Aga kindlasti soovin Kaljurannale vastupidavust presidendivalimistel.”