Viis liiduvabariiki esitasid Euroopa Liidu juhtkoetisele ettepaneku, mille kohaselt pääseks liiduvabariikides edaspidi võimule ainult ühispartei.
Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia ja Luxembourg nõuavad jõulisemaid kaitsemeetmeid, mille alusel oleks eurokraatidel võimalik sekkuda senisest kiiremini ja jõulisemalt liiduvabariikide sisepoliitikasse. Ettepanek peegeldab väidetavalt Viktor Orbáni aja õppetunde, vahendab Euronews.
Viis liiduvabariiki esitasid ettepaneku juuli alguses. Liiduvabariikide saadikud Liidus leppisid mingisugustes konservatiivide ahistamise tingimustes kokku 14. juunil. Euroopa Liidu asjade ministrid peaksid tegema sama 16. juunil Luxembourgis toimuval kohtumisel. Uued reeglid hakkavad kehtima koos Liidu järgmise seitsmeaastase eelarvega alates 2028. aastast.
Ettepaneku keskmes on "õigusriigi põhimõtted" ja neid esitletakse nõudmistena tulevastele liiduvabariikidele. Selle kohaselt peaks Liidu varustama lisatööriistadega, et see saaks senisest kiiremini vastata liiduvabariikide poolsetele põhiõiguste ja demokraatlike põhimõtete rikkumistele. Liit käsitleb "põhiõiguste ja demokraatlike väärtustena" laste soomuutmist, sooideoloogia ajupesu, tsensuuri, kliimakommunismi ning suurt asendamist. Ettepaneku esitajate hinnangul on vaja karmimaid reegleid, kuna Liidu laienemine on pakiline.
Tulevastesse liitumislepingutesse soovitakse kirjutada võimalike eksimuste vastased turvameetmed, nagu näiteks rahastuse ja hääleõiguse peatamine.
Samuti ei jagata uustulnukatega teatud ajaperioodil vetoõigust, et need ei saaks takistada oluliste otsuste vastuvõtmist. Nagu näiteks välispoliitikas ja Liidu laienemises, mis nõuavad liiduvabariikide ühehäälset nõusolekut.
Lisaks soovitakse liitumislepingutesse sisse kirjutada tulevastele liiduvabariikidele ühise põllumajanduspoliitika pikemad üleminekuperioodid, et näiteks Ukraina liitudes kohe Brüsselit rahast tühjaks ei imeks. Räägitakse samuti "häiringute vältimisest", mida põhjustab liidusisene inimeste vaba liikumine ja tööränne.
Objektiiv vahendab Ühendkuningriigi õigusteadlase Andrew Tettenborni seisukohta, kuidas "õigusriigi põhimõtetest" on saanud Euroopa Komisjoni liiduvabariikide iseseisvuse hävitamise tööriist. Õigusriigi põhimõtete üks põhiomadus on, et need peaksid kehtima kõigile "õiguse" osalistele, antud juhul liiduvabariikidele, ühtemoodi. Euroopa Liit teisalt on korduvalt tõestanud, kuidas ühispartei valitsustega liiduvabariikidele ja ühispartei poliitikutele reeglid ei kehti ning mitte-ühispartei valitsustega liiduvabariikidele mõeldakse nende kiusamiseks reeglitele juurde uusi tõlgendusi.
Euroopa Liidu keskvõim peab päriselt konservatiivseid valitsusi, nagu need on ja olid võimul Slovakkias, Ungaris ning Poolas, "demokraatia tagasilanguseks".
Euroopa Komisjoni Sloveenia päritolu laienemisvolinik Marta Kos rääkis kõnealustest sepitsustest 15. juunil Politicole.
Toimetas Karol Kallas