12. juunist hakkab Euroopa Liidus kehtima kaks aastat tagasi liiduvabariikide juhtide poolt allkirjastatud rände ja varjupaigalepe.
Rände ja varjupaigalepe tähendab 27-le liiduvabarigile ühesuguseid piirivalve-, pelgupaigamenetluste-, vastuvõtutingimuste- reegleid ja sisserändajate liiduvabariikide vahel ümberjagamise huvide ühtsuse mehhanismi.
Eurokraadid ja ühispartei poliitikud tegid osutatud lepet kindlasti parimas tahtes ja arvestades kõiki teadaolevaid tõiku kolmanda maailma massisisserände positiivse mõju kohta lääne ühiskondadele, kuid juba on näha tohutu kuristik lubaduste ja tegelikkuse vahel, vahendab Euronews.
Rände ja varjupaigaleppe eesmärgiks oli asendada senine lipp-lapi-peal süsteem, kus inimesele, kes saabusid Kreekasse, kehtis täiesti teistsugune õiguslik reaalsus kui inimesele, kes jõudis kuidagi Saksamaale.
Leppes nähti 2026. aastaks ette, et liiduvabariikide vahel jagatakse laiali 21 000 sisserändajat. Liiduvabariigid leppisid vähem kui poolega sellest numbrist ja Slovakkia ning Ungari ei taha näha ühtegi ümberjaotatud pelgupiagataotlejat. Leppe vastalisi avaldusi on teinud veel mitmed liiduvabariigid eesotsas Lätiga.
Juuni alguses hakkas lisaks kehtima tagasipöördumise kokkulepe, mille olulisemaks punktiks on asüülikeskuste rajamine väljaspoole Euroopa Liitu, kuhu Liitu jõudnud sisserändajad saadetakse ootama enda asüülitaotluse läbivaatamist ja kus neid võib kinni pidada kuni kaks aastat.
VVO-tööstus, mille jaoks suur asendamine on üks suuremaid sissetulekuallikaid, mõistab nii rände- ja varjupaigaleppe kui tagasipöördumise leppe hukka ning nimetab viimast muu kurjustamise hulgas "välismaiste lastevanglate süsteemiks".
Kui valesti on sisuliselt mõlema leppega saab lugeda ühe vastuolulisema VVO-tööstuse esindusorganisatsiooni Human Rights Watch (Inimõioguste Valvur) kodulehelt.
Euroopa Komisjon peaks esimese rände- ja varjupiagaleppe järgmise aruande avaldama juulis.
Euroopa Parlamendi hollandlasest Patriootide saadikurühma kuuluv rahvaesindaja Tom Vandendriessche selgitab rände- ja varjupaigaleppe olemust: "Selle eesmärgiks on muuta ebaseaduslik sisseränne seaduslikuks. Osutatud leppega sihipäraselt ärgitatakse sisserännet. Sest Euroopas sünnib liiga vähe inimesi. Eurooplased asendatakse aafriklaste ja aasialastega. Mille tõttu on tegemist elenikkonna asendamise lepinguga.
Tõenäoliselt üks kõige paremini rände- ja varjupaigalepet rakendav riik on Poola, mis on Valgevene piirile püstitanud toeka piiritara, kus sissetungijad aetakse nuiadega ning relvade ähvardusel Valgevenesse tagasi ja vähemalt üks vägivaldne sissetungija on maha lastud.
Samuti on teenistuskohustuste täitmisel hukkunud üks Poola piirivalvur. Teine riik, mis kõnealuses kaastekstis Euroopa Liidu poolt mahitatud võltskodanikuühiskonna organisatsionidele ei meeldi, on Kreeka, mille piirivalvelaevad võtavad sisserändajate paadid sleppi ja sõidutavad need Türgi poolele tagasi.
Toimetas Karol Kallas