Väga soojade suhete tõttu praeguse valitsusliiduga ennustatakse Tšehhi presidendivalimised võitnud Petr Pavelile muutumist „valitsusliidu presidendiks", võimu koondumist aga valitsusliidu kätte. Andrej Babiš hakkab aga valmistuma eelseisvateks parlamendivalimisteks, kirjutab Tõnu Kalvet ülevaates.
„Igas võidus peitub kaotuseidu. Igas kaotuses peitub võiduidu." See rahvatarkus kehtib ka tänavuste Tšehhi presidendivalimiste kohta.
Esmapilgul on kõik justkui selge. Erukindral Petr Pavel võitis selgelt, kogudes 28. jaanuaril peetud teises ehk otsustavas valimisvoorus 57,82 protsenti häältest vastaskandidaat Andrej Babiši 42,17 protsendi vastu. Paveli poolt hääletas 3 168 632 hääleõiguslikku kodanikku, Babiši poolt aga 2 311 449. Valimas käis 70,29 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Lähemal vaatlusel pole aga asi sugugi nii selge. Babišil tuli ju rinda pista valitsuserakondadega (5 tk.) ja nende toetajatega, Paveli kasuks tegi kihutustööd isegi peaminister Petr Fiala isiklikult. Tšehhi peavooluajakirjanduses käivitati Babiši vastu tõeline vihkamis- ja laimukampaania, ta valimisüritusi (sealhulgas kohtumisi valijatega) saadeti aga kisaga ja muul viisil segama võimuerakondade ustavad poolehoidjad.
Lisaks tehti Babišile anonüümkirja teel tapmisähvardus. „Kas kaotate või surete," tsiteeris Babiš 24. jaanuaril peetud pressikonverentsil selle kirja sisu. Sellele vaatamata õnnestus Babišil koguda teises valimisvoorus u. 400 000 häält rohkem kui esimeses voorus.
Tšehhi poliitikavaatleja Petr Holec ütles valimispäeval internetiväljaandele „Parlamentní listy" antud usutluses, et Babiš saab nüüd rahulikult jätkata poolehoidjate kogumist võitluseks valitsusliidu erakondade vastu, et anda noile tõsine lahing juba tuleval aastal toimuvatel kohalikel valimistel ning kukutada võimult järgmistel parlamendivalimistel.
Holeci sõnul on Babišil juba nüüdseks õnnestunud saada enese taha ka parlamendiväliste erakondade toetajaid, samuti seni poliitikasse leigelt suhtunuid, kuid järgmisteks valimisteks suureneb nende hulk Babiši toetajate hulgas veelgi. Säärased valijad koos Babiši erakonna ANO pooldajatega moodustavad Tšehhi valijaskonnas aga napi, kuid kindla enamuse.
Kui Babiši edukas tegevus nende kampasaamisel jätkub, siis on väga tõenäoline, et praegune valitsusliit kukub järgmistel parlamendivalimistel opositsiooni, pakub Holec.
Holec leiab, et peaminister Petr Fiala käitus valesti, takistades Babišil saada riigipeaks. Väljaõppinud politoloogina pidanuks Fiala taipama, et talle on kasulik, kui parlamendipoliitikast kaob ohtlik vastane, keda ta üksinda võita ei suuda. Fialale olnuks Holeci arvates kasulik seegi, et ta saanuks end pidevalt vastandada „pahale presidendile". „Isegi Messil on väljakul vaja vastast!" tõdes Holec.
Väga soojade suhete tõttu praeguse valitsusliiduga ennustatakse Petr Pavelile muutumist „valitsusliidu presidendiks", võimu koondumist aga valitsusliidu kätte. Sest tänavu suvel tuleb leida uus esimees konstitutsioonikohtule, Pavel võib sinna aga nimetada just valitsusliidule meelepärase isiku.
Kui see juhtub, siis huvitav, kas Euroopa Komisjon asub samuti lööma lokku „võimu koondumise üle üheainsa poliitjõu kätte" nagu Ungaris ja Poolas, või siiski mitte?
Õnneks või kahjuks on see siiski Fiala ja Paveli, mitte aga Babiši mure. Babiš saab rahumeeli jätkata ettevalmistusi võimu ülevõtmiseks – esmalt kohalikul, seejärel aga riiklikul tasandil.
Võidu- ja kaotuseidu seisku aga meeles igaühel, kes usub end olevat lõplikult võitnud või lõplikult kaotanud!