Prantsusmaa Eesti saatkond arvab, et 2027. aastal avatava Patarei kommunimsiohvrite mälestusmuuseumi nimi uuele muuseumile ei sobi ja see peaks hoopis osutama kõikidele totalitaristlikele režiimidele.
Eesti Mälu Instituut avab 2027. aastal Tallinnas Patarei vanglas Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseumi. Justiitsminister Liisa Pakostale saadetud kirjas nõuab Prantsusmaa Eesti saatkond muuseumi nime muutmist, vahendab saatkonna esindaja kirja ERR.
Suurt Prantsuse revolutsiooni, üksikumalt selle 1796-ndal aastal François-Noël "Gracchus" Babeufi poolt korraldatud "võrdsete vandenõu" (Conjuration des Égaux), peetakse kõigi hilisemate kommunistlike revolutsioonide vanaemaks.
Karl Marx ja Friedrich Engels käsitlesid nii "vanaema" kui kõiki selle jätkurevolutsioone (aastatel 1830, 1848 ja 1871. Pariisi kommuuni) näidetena, mis kinnitasid nende ajaloolisest materialismist ajendatud klassivõitluse teooriat.
Esimene proletariaadi diktatuur kehtestati Marxi ja Engelsi hinnangul 1871. aasta Pariisi kommuuni ajal. Kuna Suur Prantsuse Terror on tänase Prantsusmaa endateadmuse üks keskpunkte, taunib Prantusmaa võim kommunismi halvustamise üritust.
Pakostale saadetud kirjas leiab saatkond: "Muuseumi nimi peaks peegeldama selle kogu ajalugu, mitte ainult Nõukogude kommunistliku režiimi kurjust. Patarei vangla on olnud tunnistajaks nii nõukogude kui ka natsirežiimi kõige kohutavamatele kuritegudele." Kuna Patarei vangla ajalugu ei piirne ainult kommunismi- ja natsionaalsotsialismi ohvritega, peaks uue muuseumi nimi osutama, et tegemist on "mitmetahulise mälu paigaga" ja "juudi ohvrite kõrvalejätmine on vastuolus asutuse põhikirjaga".
Prantsusmaa saatkond soovitab rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi asemel panna mäluasutusele nimeks kas "rahvusvaheline kommunismi- ja natsismiohvrite muuseum" elik "rahvusvaheline totalitaarsete režiimide ohvrite muuseum".
Eesti Mälu Instituut kirjutab 2027. aastal avatava Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ja teaduskeskuse kohta: Patarei kommunismiohvrite mälestusmuuseum saab meie regioonis olema esimene kommunistlike režiimide kuritegusid ulatuslikult käsitlev muuseum, mis aitab kaasa maailmatasemel teadus- ja haridustööle selles valdkonnas ja tagab, et kommunistlike režiimide ja ideoloogia inimvaenulik olemus ei unune."
Suur Prantsuse Revolutsioon oli üks paljudest vabamüürlaste ilmaelu ümberkujundamise katsetest. President Emmanuel Macron peab vabamüürlasi "Prantsusmaad suunavaks jõuks".
Toimetas Karol Kallas