Euroopa Komisjoni ülemuse Ursula von der Leyeni sõnul on Euroopa Liidu elukalliduse kriisis süüdi eelkõige fossiilkütused.
Leyen tutvustas 13. aprillil ajakirjanikele samal päeval aset leidnud Euroopa Komisjoni volinike koosoleku teemasid. Arutati Iraani vastasseisu ja Euroopa Liidu energiaüleminekust tingitud kriise. Komisjoni presidendi sõnul pole võimalik Iraani sõda vaadata lahus Liibanoni ja Iisraeli vahelisest tülist ehk kõik osapooled peavad vaenutegevuse Liibanonis lõpetama. Euroopa Liit saadab sinna abi, aga ainult sellest rahuks ei piisa.
Leien meenutas, et Iraani sõda algas 44 päeva tagasi ja nentis, et selle aja jooksul on liiduvabariigid maksnud sama koguse energiakandjate eest 22 miljardit eurot enam. "See näitab, milline tohutu mõju on osutatud kriisil Liidu majandusele. Isegi kui vaenutegevus kohe lakkaks, jääb Pärsia lahe äärse energiavarustuse katkemine kestma veel mõneks ajaks.
Eurokomisjoni juhi sõnul arutati lisaks meetmeid, kuidas liiduvabariigid tohivad aidata "kõige haavatavamaid majapidamisi".
Samaaegselt rohepööret korraldava ja Venemaaga sõdiva Komisjoni juhi sõnul on üks lahendus, kuidas kriisit välja tulla, energianõudluse vähendamine. "Sest kõige odavam energia on loomulikult energia, mida ei kasutata. Liiduvabariigid peavad vähendama nõudlust ja samal ajal austama tarbijate valikuvabadust. Komisjon mõtleb energiatõhususe hoobade peale, nagu näiteks hoonete renoveerimine ja tööstusseadmete uuendamine." Sellised ja muud meetmed esitatakse järgmisel nädalal komisjoni poolt Küprosel toimuval Liidu ülemkogul liiduvabariikide juhtidele.
Maikuus esitatakse liiduvabariikide juhatajatele lisaks võrgutasude ja elektrimaksude teemalised ettepanekud.
Kõige suurema osa energiahinnast moodustavad Leyeni sõnul energiakandjad ise. Ta "laiendas pilti" ja selgitas:
"Kuna Hormuzi väin on sisuliselt suletud, tunnevad kodanikud koheselt selle mõju bensiinijaamas, kaubahallis ja makstes majapidamise arveid. Lähis-Idas toimuv ei ole mingisugune kauge kriis, vaid maailmas, kus kõik on seotud, on selle mõjud otsesed ja kohesed. See on mõne aasta jooksul juba teine fossiilkütuste kriis. Sellised sündmused näitavad ainult ühte: Liidu liigne sõltuvus fossiilkütustest läheb väga kalliks maksma. [Euroopa] kontinendi jaoks jääb veel aastateks süngeks reaalsuseks asjaolu, et fossiilkütuste energia on kõige kallim lahendus.
Samas teisest küljest vaadates on Liidul varasid. Euroopas toodetakse rohe- ja tuumaelektrit. Mille tõttu Liidu süsihappegaasist vabastamise strateegia pole ennast õigustanud mitte ainult viimastel aastatel, vaid selle tähtsus suureneb päev-päevalt. Liidu eesmärk on selge: Liidul on vaja kordades suurendada koduse odava usaldusväärse taastuva elektri tootmist. Euroopas on kasutusel erinevad taastuva elektritootmise lahendused, aga samuti tuumaenergia. Sest need annavad liiduvabariikidele sõltumatuse, ennustatavuse ja energiturvalisuse. Ainus kestlik tee fossiilkütuste sõltuvusest vabanemiseks on kaasajastamine. Mis tähendab elektri tootmist taastuvatest allikatest ja tuumajaamades ning majanduse elektrifitseerimist nii kiiresti kui võimalik.
Samuti vajab Liit majanduse, tööstuse, kodude kütmise, liikuvuse elektrifitseerimist. Teiste sõnadega tähendab Liidu elektrifitseerimine selle muutmist sõltumatumaks. Täna siiski jääb Liit elektrifitseerimises alla nii Ameerika Ühendriikidele kui Hiina Rahvavabariigile. Mille tõttu esitletakse [üleliidulist] elektrifitseerimise kava juba enne suve. Milles on kirjas ambitsioonikas elektrifitseerimise eesmärk. Teha saab ainult asju, mida on võimalik mõõta. Selle saavutamiseks tuleb Liidul eemaldada kõik allesjäänud regulatiivsed takistused ja koondada investeeringud."
Lõpetuseks soovitas Leyen liiduvabariikidele seada maksumaksja ja Liidu fondide raha kasutamises esimuseks kogu maa elektrifitseerimine – võrkude, talletamise lahenduste ning akude ehitamise. Vaja läheb samuti erakapitali, milleks kutsutakse kokku investeerimiskonverents.
Eestis maksab Euro 95 bensiiniliiter käesoleva uudise kirjutamise hetkel keskmiselt 1,775 eurot. Toote (bensiin + rafineerimine/importimine/kütusemüüja marginaal) hind on 86 senti. Aktsiisimaks on 59 senti. Käibemaks 32 senti. Kõik maksud kokku 91 senti ehk maksud on Eestis viis senti kallimad kui kütus ise. Kütusemüüja marginaal jääb väidetavalt vahemikku 4-7 senti liitri kohta.
Toimetas Karol Kallas