Iirimaa kütuse meeleavaldused on eelkõige ulatuslik tööliste vastuhakk Euro-tehnokraatiale, millest võib välja areneda üleeuroopaline liikumine, kirjutab Ühendkuningriigi ajakirjanik Brendan O'Neill Spikedis. 

Uue nomenklatuuri klassismi väljameelitamiseks ei sobi midagi paremini kui autojuhtide mäss. Kunagine Kanada peaminister Justin Trudeau kehtestas veoautojuhtide, kellel oli jultumust hakata vastu Covid-19 süstisunnile, väljaastumiste mahasurumiseks sõjaaja eriolukorra.

Euroopa talunikud, kes hakkasid vastu rohepöördest tingitud kütusemaksude tõusule, tembeldati neid valitsevate, tavaelust võõrdunud, hampelmanide poolt vihaselt "paremäärmuslasteks". Täna võib Iirimaal pealt vaadata, kuidas ärahellitatud Dublin 4-ja [Iirimaa pealinna eliitelurajoonide piirkond] moraalijüngrid on ennast tööliskonna vastases kitsarinnalisuses üles kütnud, mille põhjuseks on nende jaoks äärmiselt vastik vaatepilt: talunikud, veoautojuhid, taksojuhid ja paljud teised avaldavad meelt üha kallinevate kütusehindade vastu.  

Suured mehed nutavad, kuna kahe nädala pärast peavad nad oma äri kinni panema. 

Iirimaal aset leidvad sündmused on erakordsed. Kogu möödunud nädala jooksul oli riik vihase kütuse-, elukalliduse- ja muude igapäevaelus hakkamasaamist puudutavate teemade mässu haardes, milliste probleemide lahendamisel on valitsus näidanud üles erakordset saamatust. Iirimaa kütusehinnad on lennanud taevasse.

Bensiin maksab tanklates täna 193,9 eurosenti ja diiselkütus 218,9 senti. Auto kütusepaagi täitmine on paljude inimeste jaoks liiga kallis. Inimesed, kelle elatis sõltub kütusest – traktoristid, kullerid, taksojuhid – kannatavad kõige enam. "Suured mehed nutavad, kuna kahe nädala pärast peavad nad oma äri kinni panema," nentis üks Limerickis meelt avaldav autojuht.

Möödunud nädalal plahvatas inimeste raev ja astuti välja. Veoautojuhid ja nende liitlased korraldasid blokaadi võtmetähtsusega kütuse- ja transpordisõmedele Galway'is, Corkis, Limerickis ja Wexfordis.

Kütust ei lubatud riigis laiali vedada enne kui selle hinnaga midagi ette ei võeta. Galway sadamas ei lubanud talumehed ja veoautojuhid silduda kuut miljonit liitrit mootorikütust transportival suurel Thun Gemini nimelisel tankeril.

Dublini kesklinnas sulges pikk traktorite ja veoautode konvoi O'Connelli tänava, kus asuvas peapostkontoris sündis 1916. aastal Ülestõusmispühade Ülestõusu ajal Iirimaa Vabariik. See oli üks viimaste aastate Iirimaa tähelepanuväärsemaid sündmuseid kui tuhanded töölisklassi dublinlased – kes ei olnud talupidajad, ega veoautojuhid – kogunesid O'Connelli tänavale hädas olevaid kaasmaalasi toetama. Samal ajal tõkestasid mootorratturid, müristades enda rataste mootoritega, O'Connelli silla.

Üle kogu Iirimaa saare on inimesed tõeliselt pahased.

Selliseid sütitavaid üksmeele tegusid jagus küllaga. Inimesed viisid meelt avaldavatele autojuhtidele, kellest paljud elasid päevi kestnud meeleavalduste ajal autodes, süüa. Athlone'is pidas preester veoauto furgoonist meeleavaldajatele missa.

Põhja-Iirimaal Starbane'is korraldas hulk väikebusse, traktoreid, millega ühines isegi üks limusiin,  aeglaselt sõitmise meeleavalduse, peale mida ületati piir ja sõideti Donegali krahvkonnas asuvasse Liffordi linna toetama hädas Vabariigi kodanikke. "Üle kogu Iirimaa saare on inimesed tõeliselt pahased," kinnitab üks meeleavaldusega ühinenud Põhja-Iirimaalt pärit veoautojuht. Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsustel meeldib rääkida "piiriülesest koostööst", kuid tegelikult nad seda ei soovi.

Meeleavaldajad on raevus, et "iga kord, kui nad koduuksest välja astuvad, rünnatakse neid vasemalt, paremalt ja keskelt". Üks veoautojuht kirjeldab olukorda: "Inimesi lüpstakse kaubahallis, tanklas ja kuskilt peab midagi järele andma."

Erinevalt Londoni ja Dublini ülemklassidest, kes peavad ennast neist "paremateks", saavad osutatud inimesed aru, et nende elatustaseme vastu suunatud metsiku rünnaku põhjuseks pole ainuüksi Iraani sõda. Kuigi osutatud vastasseis võimendab elukalliduse kriisi, eriti kütusehindu, on algpõhjuseks Euroopa valitsuste energiatootmise ja majanduse haldamise saamatus, mis sillutas tee 21. sajandi töölisklassi suurele "uhmerdamisele".

Väidetava öko-maailmalõpu ärahoidmist peetakse olulisemaks kui iiri inimeste igapäevaseid vajadusi.

Iirimaa diislikütuse hind on ühe autojuhi sõnul viimastel aastatel "sisuliselt kolmekordistunud", mis juhtus tükk aega varem, kui Hormuzi väinast sai igapäevane jututeema. Erilist raevu põhjustab selle juures Iirimaa valitsuse poolt mootorikütusele kehtestatud süsihappegaasi maks. Seda nähakse üleüldiselt "voorusemaksuna", mille juures tavaelust irdunud Dublini tehnokraadid saavad korraldada etendusi, kui pühendunud nad on "maailma päästmisele", pööramata selle juures kübetki tähelepanu, millist mõju nende moraalne kekutamine avaldab talunike, veoautojuhtide ja perede rahakotile.

Kui Trinity Ülikooli haridusega keffiyehidega ehitud jõuk (tipppoliitikud ja -aparaaditöötajad) süüdistab kõiges Donald Trumpi, siis Iirimaa madalamad klassid peavad süüdlaseks eelkõige nende endi "korrumpeerunud valitsust" ja selle globalistlikku hullust. Näiteks peetakse väidetava öko-maailmalõpu ärahoidmist olulisemaks kui iiri inimeste igapäevaseid materiaalseid vajadusi.  

Määr, millises mahus Iirimaa inimesed koonduvad, on vapustav. Üleriigiline mäss toimub pea täielikult väljaspool vanu, ametiühingute ja vasakparteide laadis töölisorganisatsioone. Veoautojuhid korraldasid koostööd ilmavõrgu jututubades ja WhatsAppi gruppides. Tekkisid uued ühendused, nagu Iirimaa Vedajate Talumeeste Ehitajate Alltöövõtjate Ühendus (Irish Haulage Farming Construction Contractors Amalgamation).

Regulaarselt korraldatakse koosolekuid, mille käigus avalduvat rahva raevu kirjeldatakse "üllatava ja hirmutavana". Korduvalt on pöördutud valitsusametnike poole, et peatataks süsihappegaasi maksu kogumine ja seataks kütuse hinnale lagi. Neid eirati. Digivõrgustike kaudu korraldati väljaastumine. "Riik on meil munepidi peos", kirjeldas sündmusi üks 9. aprillil Dublini O'Conneli sillal meelt avaldanud talumees. 

21. sajandi pahempoolsust ei sepistatata töölisklassi mässu leekides, vaid suuremas osas väikekodanlike ülikoolilinnakute hulluses.

Osutatud meeleavaldused, nagu ka  gilet jaunesi mäss Prantsusmaal ja üle Euroopa aset leidvad põllumeeste väljaastumised kinnitavad organiseeritud pahemliikumise (organisatsioonide, ideologia jne) surma.

Kuna 21. sajandi pahempoolsust ei sepistatata töölisklassi mässu leekides, vaid peamiselt väikekodanlike ülikoolilinnakute hulluses, kus ollakse seestunud niisugustest "voorustest", nagu soovahetajate õigused ja maniakaalne Iisraeli vastane viha.

Selle juures ei jää töölistel muud üle kui iseseisvalt organiseeruda. Tehes seda nende ahistavate ja võõrdunud valitsejate vastu. Moraalne lõhe keffiyehi pahempoolsete ja vihase töölisklassi vahel paisub üha suuremaks. Esimene takistab naftataristu ehitamist, kuna soovib väljendada enda kõrki kurnatust kaasaegsest maailmast, teised tõkestavad kütusetootmist, kuna soovivad autoga ringi sõita.

Ajal kui pahempoolsed vahetavad klassipoliitika rassi ja sotsiaalse soo vastu ning ohverdavad mineviku külluse eesmärgi ökohüsteeria altatrile, on töölised jäetud üksi.

Dublini nomenklatuur on meeleavaldustele vastanud äärmiselt jõuliselt. Galway ja Corki meeleavaldusi saadeti laiali ajama märulipolitsei. Sõjavägi seati valmisolekusse, mis kujutab otsest madalama taseme kodusõja ähvardust puhuks kui töölised alla ei anna ja laiali ei lähe.

Nomenklatuuri vastikustunne meeleavaldajate vastu lähtub nende kõige sügavamast olemusest. Iirimaa justiitsminister Jim O'Callaghani sõnul suunavad meeleavaldajaid halvale teele välisjõud, nagu Tommy Robinson.

Sellises nägemuses, mille kohaselt kujutavad Iirimaa töötavad inimesed õelate välismaalaste mängukanne, on midagi eriti kõrki. Meenutab vägagi endisaegset koloniaalaja vaadet, mille kohaselt olid iirlased kohtlane ja lapsik rahvus. 

Inimesed tahavad iseseisvuse taastamist, kliimahulluse lõppu ja vaimselt tervete inimeste valitsust.

Vaatamata selle ärplemisele, pidi Iirimaa valitsus minema siiski järeleandmiste teed. 505 miljonit eurot eraldati inimeste toetuseks, keda puudutab mootorikütuse hinnatõus "kõige enam". Samuti lubati lükata edasi süsihappegaasi maksu tõus ja lubati põllumeestele hakata maksma kütusetoetust.

Kas sellest meeleavaldajatele piisab, saab alles näha. Kuid samuti näitavad sellised arengud, et meeleavaldused töötavad. Euroopa riigijuhid on mures, et mootorikütuse kallidusest tingitud meeleavaldused levivad.

Kütuseraevu kogunemist on märgata Prantsusmaal ja Norras. Paistab, et Iraani sõda võib lõpuks paljastada Euroopa võimukorides paha haisu levitavate aparatšikute saamatuse, idiootsuse ja võltsvooruse. 

Iirimaal toimuval on määratu mõju. Ei maksa lasta ennast petta asjaolust, et peavoolumeedia sündmuste kogu ajaloolist ulatust ei kajasta, kuidas Iirimaa töötav rahvas pani Vabariigi seisma. Mille taga on suuremad põhjused kui ainult kütuse hind.

Mäss juhtis tähelepanu majanduslikule-, poliitilisele ja moraalsele lõhele, mis haigutab poliitilise klassi ja tööliskonna vahel. Kas tegemist on siis süsihappegaasi maksudega, ähvardusega ökoeesmärkide nimel tappa ära kariloomad või kontrollimatu massisisserändega, on iirlased kõige sellise peale endast väljas, et neid ja nende riiki käsitletakse uue maailmakorra üleilmastumispoliitikate laboratooriumina.

Inimesed tahavad iseseisvuse taastamist, kliimahulluse lõppu ja vaimselt tervete inimeste valitsust. On tõenäoline, et inimesed üle Euroopa nõuavad peatselt sedasama.

Tõlkis Karol Kallas