Euroopa Komisjon kinnitab, et Euroopa Liidu järgmine pikk eelarve võimendab demokraatlikke väärtusi. VVO-tööstuse esindajad hoiatavad, et nende võimuulatus võib hoopis kahaneda.
Komisjoni järgmises pikas eelarvekavas (MFF) ei kirjutata kuskil, et valitsusväliste organisatsioonide rahastust tõmmatakse kokku. Kuid, kui rahastus peaks vähenema, juhtub see väiksema arvu rahastusliinide, pisema otsese rahastuse ja liiduvabariikide suurema sõnaõiguse kaudu, kellele ja milleks raha antakse. VVO-tööstuse rühmitised hoiatavad, et nii võib raha hakata nende suunas aeglasemalt liikuma, mida komisjon põhjendab omakorda rahastuse lihtsustamisega, vahendab Euronews.
Järgmises MFF-is koondatakse senised 52 programmi kokku 16-sse ja sidususe-, sotsiaal ning põlumajanduse kulud 27-sse liiduvabariikide kaasosaluse kavasse. Valdkonnad, mille rahakülvi ei puudutata, on kaitsekulud, konkurentsivõime ja digitaalne- ning roheüleminek.
Mõttekoja Jacques Delors Institute'i vanemteadur Eulàlia Rubio arvab: "Esimused ja keskkond, milles Liit toimib, muutuvad. Liidu sees näeb ohtralt killustumist. See muudab [MFF-i kõnelused] märksa keerulisemaks, mis peegeldub teatud määral läbirääkimistes."
Rubio sõnul on demokraatia ja VVO-tööstuse vastupidavus just seda liiki teemad, "millele pole liiduvabariikide hulgas suuri toetajaid".
VVO tööstus muudetakse seilavaks lipulaevaks?
CERV ja loova Euroopa programmid koondatakse 8,58 miljardi eurose rahastusega AgoraEU-sse. Raha on AgoraEU-s rohkem, kuid sellega käivad kaasas mõned kaasnähud, mida VVO-tööstus peab ohtlikuks. Näiteks pole AgoraEU-s nähtud ette raha VVO-tööstuse tegevuskulude katmiseks.
Tegevuskulud tähendasid seni EL-eelarves VVO-tööstuse organisatsioonide mitmeaastast rahastust, mille eest need said teha propagandat, nuhkida kaaskodanike järel ja kiusata ettevõtteid ning inimesi "strateegilise hagelemisega". Kuna Liit seadusandlikult niisuguste tegevuste jaoks raha ei taga, võib see tähendada, et VVO-tööstus ei suuda edaspidi niisugustes ettevõtmistes kaasa lüüa.
Eeljuhtum selles vallas on juba olemas. 2025. aastal lõpetas Komisjon VVO-tööstuse rahvatervise haru tegevuskulude rahastamise EU4Health programmist ja hakkas osutatud jõuku rahastama vaid programmipõhiselt, mille kohta esitas rahvatervise valdkond kaebuse Liidu ombudsnaisele (European Ombudswoman). VVO-tööstus näeb selles malli, kuidas kogu tööstuse rahastus võib järgmises MFF-is hakata välja nägema.
VVO-tööstuse rahastuse küsimustes soovib kaasa rääkida samuti Euroopa Parlament, kuna märkimisväärne hulk rahvaesindajaid, seda eriti pahempoolsete ja progressiusklike hulgas, on ise VVO-tööstusega lähedalt seotud ja need nõuavad AgoraEU-le ligi 11 miljardit eurot raha ning VVO-tööstuse tegevuskulude kindlakujulist rahastamist. Rohkem kui pooltuhat VVO-tööstuse organisatsiooni saatsid Komisjonile avaliku pöördumise, milles toetatakse AgoraEU eelarve suurendamist.
Kuid veelgi suuremat ohtu kujutab VVO-tööstuse rahale sotsiaakulutuste liigutamine liiduvabariikide kontrolli all olevatesse koostööprogrammidesse. Tänase ESF+ sotsiaalkulutuste 25 protsendi mahus eraldised muudetakse uues MFF-is laia ulatusega 14 protsendiliseks eesmärgiks.
Kui näiteks varem said VVO-d raha otse Liidu eelarvest, siis edaspidi sõltuks selliste toetuste jagamine liiduvabariikide valitsustest. Mis võib liiduvabariikides, mis peavad armsaks traditsioonilisi üldinimlikke ja kristlikke väärusi, tähendada korporatistlikule VVO-tööstusele märkimisväärseid probleeme.
Kas ja kellele on vaja VVO-tööstust?
VVO-tööstuse rahastuse võimalik piiramine on osa laiemast probleemist: Liit ja selle liiduvabariigid hävitavad energiaüleminekuga majandust, millega koos üritatakse Venemaale võidurelvastumises ning Hiina Rahvavabariigile ja Ameerika Ühendriikidele digipöördes konkurentsi pakkuda. Liidu suurimad panustajad on riikidena sisuliselt pankrotis ja kuna energiaküllus võrdub raha, võimu, mõju ning positsiooniga maailmas, on Liitdu juhtkond kõige sellise asemel, kellegi käsul, valinud marssimise ulgumise ja hammaste kiristamise suunas. Mis tähendab häda ja viletsust kõigi jaoks ning seda ennekõike niisugustes inimeste ja demokraatia vaenulikes valdkondades, mida esindab süvariigi võimukoetise osana korporatistlik VVO-tööstus.
Kuna võim Liidu ühisparteilise nomenklatuuri käest on minema libisemas, peab see üha jõulisemalt kõiki päris inimõiguste ja -vabaduste kruvisid kinni keerama. Selle õigustamiseks läheb sellel vaja VVO-tööstuse tuge. Seega on AgoraEU näol on tegemist pigem võimu koondamise ja suurema kontrolli kui VVO-tööstuse tiibade kärpimise üritusega.
2014. aasta seisuga töötas Liidu VVO-sektoris ligikaudu 13–14 miljonit palka saavat inimest. Tänaseks võib selliste inimeste hulk küündida 20 miljoni lähedale.
Liidu VVO-tööstuse käive ulatus mõned aastad tagasi hinnanguliselt pooleteise triljoni euroni.
Kuuest Eesti ideoloogipreilist ja -prouast koosnev VVO Feministeerium sai aastateks 2025–2027 ajupesuprojekti "Feministeerium ning partnerid edendavad soolist võrdsust" elluviimiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt 487 659 eurot. 2025. aasta II kvartalis jäi Eesti mediaanpalk aastas pisut alla 21 000 euro.
Toimetas Karol Kallas