Mida kauem “ajutisena” välja kuulutatud eriolukorrad maailmas vältavad, seda suuremaks paisuvad kahtlused, et koroonaviiruse mahasurumise ettekäändel kehtestatud seninägematud kontrollmeetmed kodanike üle on mõeldud jääma alatiseks, kirjutab poliitiline kommentaator ja kunagine USA riigiaparatuuri kõrge ametnik Paul Craig Roberts.
Objektiivi saatesarja “Välgatused” seekordses saates tuleb juttu rahast ning selle eesmärkidest ja funktsioonidest.
Kuigi tulevase võlakriisi aeg, iseloom ja ulatus on prognoosimatu, on selle aset leidmine võlapõhise rahasüsteemi süsteemisisese loogika tõttu paratamatu.
Euroala rahapoliitika võtab vara ära euroala hoiustajatelt ja tootlikest majandusvaldkondadest ning suunab selle ebatõhusatele valitsustele ja mittetootlikesse majandusvaldkondadesse.
Võib üpris kindlalt väita, et viimane asi, mida oma rahaga teha, on see kuhugi kellegi kätte mingite kahtlasevõitu lubaduste peale aastakümneteks seisma jätta, kirjutab Karol Kallas.
Helsinki Ülikooli emeriitprofessor Timo Vihavainen mõtiskleb läänelike väärtuste üle, mida mõõdetakse rahavoogudega ja viiakse ellu liberaalse diktaatorisauaga.
Tänases fiat süsteemis viib raha pakkumise suurendamine alati mitte millegi vahetamiseni millegi vastu ehk võltsimisega kaasnevate tagajärgedeni.
Euroopa Liidu kõrgema palgaastmega teenistujate kuutasu tõusis esmakordselt üle 20 000 euro, kirjutab The Telegraph.
Euroopa Kohus otsustas, et Euroopa Parlamendi liikmed võivad hoida salajas oma “üldkulutused” ja nn päevarahade kasutamise.
Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas pärast läinud nädalal toimunud “mitteametlikku” Euroopa Liidu tippkohtumist, et riiklikku suveräänsust taotlevad teisitimõtlejad visatakse Schengeni viisaruumist välja.
