Suure Nädala aegumatu õppetund on, et usulistes ja poliitilistes võimusüsteemides toimetavate võimukandjate esimene instinkt ei ole siiras tõetaotlus ega õiglusejanu, vaid oma positsioonide säilitamine ja kindlustamine, kirjutab teoloog Veiko Vihuri.
Libertaarist majandusteadlase Murray N. Rothbardi sõnul on sõdimine riikide jaoks loomulik kalduvus, mida aeg-ajalt üritatakse rahvusvaheliste kokkulepetega ära hoida.
Ilmavõrgus levib meem, mis seletab lahti, et kui tegemist oleks koos elavate inimestega, siis valitsuse ja inimeste vahelist ühiselu saab üks-ühele võrrelda vägivaldse suhtega.
Meie juhid ei tegele meie ühiskonna ülesehitamisega, vaid kõige selle lõhkumisega, mis varem oli juba ehitatud, kirjutab Malle Pärn.
Kui vaadata viimaste aegade Kaja Kallase intervjuusid ja etteasteid infotundides on selge, et kõik tema ümber toimuv lõbustab teda.
Rumalust ja kurjust vaevab kadedus, nad mõistavad, et neil puuduvad vajalikud omadused ja võimed selleks, et olla ühiskonnas kõrgelt hinnatud.
Politoloog Patrick Deneen selgitab Substacki postituses, kuidas tähestikurahva “õigused” on totalitaarse riigi inimeste allutamise tööriist.
Oxfordi ülikooli filosoofia õppejõud Jonny Thomson annab teadusuudiste portaalis Big Think lühiülevaate Dietrich Bonhoefferi “lolluse teooriast” ja selgitab, miks rumalaid peab rohkem kartma kui pahatahtlikke inimesi.
LifeSiteNewsi ajakirjanik Emily Mangiaracina kirjutab, et uusmarksistist Maailma Majandusfoorumi nõuniku Yuval Noah Harari jaoks pole tõde olemas, tema usub ainult jõudu.
Selleks, et mitte lennata võimu juurest üle parda, tuleb üritada veenda kogu ühiskonda, ajakirjandust, kolleege ja rahvast oma asendamatuses, mis põhineb persooni "ülimal andekusel", "võimekusel", "ebamaiselt kõrgetel väärtustel ja omadusel", kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
