Tartu Ülikoolis avatakse tulevikumõtte professuur ja selle esimese professorina alustab 2026. aasta sügisel tööd kindral Martin Herem.
Professuuri ellukutsumine on üks Tartu Ülikooli läheneva 400. aastapäeva programmi märgilistest algatustest. Tulevikumõtete sõnastamise kaudu soovib ülikool tugevdada selle rolli vaba mõtte ja teadmuspõhise arutelu keskusena ning siduda akadeemilist teadmust inimestega, kes on oma tegevusega märkimisväärselt kaasa aidanud vaba maailma väärtuste hoidmisele ja edendamisele.
Tulevikumõtte professor peab avalikke loenguid, osaleb õppe- ja teadustöös ning aitab tuua ülikooli aruteludesse uusi vaatenurki.
Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul saab ülikool tulevikumõtte professuuri abil kutsuda akadeemilisse arutellu inimesi, kelle kogemus avardab akadeemilist vaadet ühiskonna tulevikule.
Mis puutub vabasse maailma ja selle väärtustesse, siis varasemas tegevuses on Herem paistnud muuhulgas silma:
- 2020. aastal sõdis ta vastu EKRE ettepanekule panustada raha Eesti rannakaitsesse ja õhutõrjesse.
- Ta keelas 2021. aasta 9. mail Kaitseväe kalmistul asuva pronkssõduri lähistel sõduritel vormi kandmise, kuna vormis Eesti sõdurid "ei sobinud kaasteksti".
- Ta peab koos Elmar Vaheriga geeniteraapia süstisunnile allumatute töötajate vallandamist "ainuõigeks otsuseks".
- Tema juhatuse ajal lahutati kaitseväelaste meelt omasooiharuse propagandaga.
- Ta saatis laiali Kaitseväe orkestri.
- Ta jättis kaitseväe teenistuse maha 2024. aastal, mis oli Eesti julgeolekule üks lähiajaloo ohtlikumaid aastaid ning suundus erasektorisse. Ta on alates 2024. aasta augustist "strateegilise nõunikuna" seotud Eesti kaitsetööstuse ettevõtetega Milrem Robotics ja sama aasta septembrist Frankenburg Technologiesiga.
Varem on Herem õpetanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes taktikat.
Inglise keeles nimetatakse Heremi professuuri teemat "resilent futures", mis eesti keelde tõlgituna kõlab "vastupidavad tulevikud".
Valdkonda, mille teadmuste jagamiseks Heremil jagub Tartu Ülikooli hinnangul väidetavalt piisavalt pädevust, nimetatakse tavaliselt tuleviku-uuringuteks ehk futuroloogiaks. Wikipedia selgitab: "Futuroloogia ehk tuleviku-uuringud on interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mis tegeleb võimalike, tõenäoliste, eelistatavate ja välditavate tulevikustsenaariumide analüüsimisega. On vaieldud, kas tuleviku-uuringute näol on tegu sotsiaal– või tehnikateaduse, filosoofia, kunsti elik strateegilise planeerimise haruga."
Endisel Kaitseväe juhatajal puudub varasem kokkupuude teadusvaldkonnaga.
Toimetas Karol Kallas