17. juunil toimus Euroopa Parlamendis arutelu juuni lõpus toimuva NATO tippkohtumise teemal. Sõna sai Kaja Kallaski. Lõpumärkustes näitas ta välja tõsist ajaloovõhiklikkust.
NATO tippkohtumine toimub 24.–26. juunini Haagis. Mingil põhjusel arvas Euroopa Parlament, et neil on vaja kohtumise teemade osas kaasa rääkida ja 17. juunil toimus Parlamendi plenaaristungil vastav arutelu. Üheks peateemaks oli Ukraina sõda. Arutelul sai sõna Iirimaa Sinn Féini eurosaadik Kathleen Funchion, kes selgitas, miks tema kodumaa hoiab neutraalsust ehk riik ei kuulu NATO-sse ja ei anna Ukrainale "surmavat abi". Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Kaja Kallas luges arutelu lõpus niisuguse ketserluse peale paberilt ette:
"Me elame ohtlikel aegadel ja rahu nimel on vaja olla valmis. Samuti tahan ma pöörduda Iiri kolleegide poole. Jah, rahu ei tähenda, et koos sellega lõpevad inimeste kannatused. Kui alistutakse, on võim agressori käes ja talle öeldakse, et võta kõik, mida soovid. Meie [Eesti] jäime peale Teist Maailmasõda raudse eesriide taha, samal ajal riikidel, nagu Iirimaa, oli võimalik üles ehitada jõukust. Meie [Eesti] jaoks tähendas see metsikusi, massilisi küüditamisi, kultuuri ja keele lämmatamist. Sedasi juhtub. See on samuti rahu, kuid päriselt ei ole see vabadus. See ei ole inimeste vabadus valida, mis on täpselt asi, mis on kogu Euroopa Liidu sisuks ja mille nimel samuti võitleme."
Iiri ajakirjanik Brian McDonald arvab Kallase märkuse peale Substacki arvamusloos:
"Iirimaa ajalugu on kirjutatud näljahädade, väljarändamise ja vastupanuvõitlusega – mitte eemalolekuga. Kui Euroopa Lidu esidiplomaat seab meie kannatuste kogemuse küsimuse alla, paljastab ta sellega oma ajaloolise mälupuuduse."
McDonald juhib lisaks tähelepanu, et kui Kallas vestab eestlaste kannatustest, on ta ise heal järjel Kommunistliku Partei aparaaditöötaja laps, kelle isa hakkas Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemise järel uusliberaaliks. Ta nimetab Kallast lapseks, kes üritab mängida täiskasvanut. Lisaks selgitab McDonald aramusloos, et Iirimaa on maailmas üks väheseid riike, kus elab täna vähem inimesi kui 18. sajandil.
Funchion andis Iirimaa ringhäälingule Kallase seisukohtade teemal intervjuu, milles selgitas:
"Ma olin Leas-Uachtarán (asepresident) Kallase märkuste peale üllatunud, kuna ta näitas üles selget Iirimaa ajaloo tundmise puudulikkust.
Oma kõnes ma rõhutasin Iirimaa pikka aega püsinud neutraliteedipoliitikat, mida kujundab meie endi kolonialismi, rõhumise ja enesemääramise võitluse kogemus.
Asepresidendi väide, nagu Iirimaa oleks peale teist maailmasõda lihtsalt jõukust kogunud ja seda traumad ning rõhumine ei puudutanud, on äärmiselt ebatäpne ja eirab Iirimaa kogemusi.
Iirimaa on samuti kannatanud metsikuste käes alates Ballymurphy massimõrvast kuni Verise Pühapäevani kui Briti sõdurid tulistasid ja tapsid süütuid eraisikuid.
Meie inimesed saadeti ilma kohtuta koonduslaagritesse, nad pidi kannatama laialdast eluasemete ja tööalast diskrimineerimist, seda eriti Iirimaa põhjaosas.
Veelgi enam, Iiri keele ja kultuuri lämmatamise võitlus kestab tänaseni, mida näitab aastakümneid kestev Põhja-Iirimaa Iiri keeleseaduse kampaania.
Asepresident Kallase märkused on Iiri kogukondade, kes otsivad tänase päevani õigusemõistmist, suhtes nürimeelsed ja äärmiselt tundetud."
Sinn Féini eurosaadiku sõnul kirjutas ta Kallase kontorile ja palus viimasel oma märkus tagasi võtta. Samuti nõuab Funchion vabandamist iirlaste ees.
Ühismeediast leiab samuti uusliberaalseid iirlasi, kes arvavad, et Kallasel on õigus.
Toimetas Karol Kallas