Vaatamata jutule "õiglasest rahust" ja Euroopa ning Ukraina poliitikute igasugustele nõudmistele, tuleb siiski välja, et Volodõmõr Zelenskõi on mingitest Ukraina aladest valmis Venemaa kasuks loobuma.
Ukraina on valmis lõpetama sõdimise ja loobuma mingist osast territooriumitest, mis on hetkel Venemaa vägede valduses. Niisuguse rahuplaaniga on väidetavalt nõus ka Euroopa riigid, vahendab Telegraph.
Zelenskõi sõnul pole Ukraina valmis ära andma maid, mida Ukraina siiani on suutnud enda käes hoida.
Kirjeldatud rahuplaan tähendaks rindejoone külmutamist ja lisaks Krimmi poolsaarele de facto jätma suure osa Luganski, Donetski, Hersoni ja Zaporižžja oblastitest Venemaa valdusesse.
"Antud kava saab ainult seostada tänaste sõjavägede kontrolli all olevate territooriumitega," rääkis üks lääneriigi ametnik, kirjeldades nädalavahetusel aset leidnud diplomaatlist rabelemist Ukraina ja selle Euroopa liitlaste vahel.
Kõige taustaks on Euroopa ja Ukraina juhtpoliitikute suur mure, et Donald Trump ning Vladimir Putin lepivad Ukraina rahus kokku nende nõudmistega arvestamata.
Poola ühisparteilasest peaminister Donald Tusk arvas 11. augustil Trumpi ja Putini rahukõneluste kohta: "Mul on hulk hirme ja palju lootust". Ta lisas, et Ameerika Ühendriikide ametnikud on lubanud enne Alaska kohtumist Euroopa juhtpoliitikutega aru pidada.
Trumpi sõnul ei saa rahuleping olema kummalegi poolele meeldiv ja mõlemad pooled peavad tegema järeleandmisi. Ilmselt lepitakse lisaks kokku, et Ukraina niipea NATO liikmeks ei saa, mingi lahendus leitakse teemale, kas ja kui palju lääs saab Ukrainasse relvi tarnida ning kui palju inimesi võib Ukraina püsivalt püssi all hoida.
Zelenskõi arvab hoolimata arengutest nii lahinguväljal kui diplomaatilisel rindel, et Ukrainal on õigus nõuda "raudkindlaid julgeolekutagatisi" ehk see soovib pääseda NATO-sse.
Pühapäeval kohtusid Ühendkuningriigis USA asepresidendi JD Vance'iga Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Soome ja Euroopa Komisjoni esindajad ning viimased arvasid hiljem avaldatud ühispöördumises, et "läbirääkimiste alguspunktiks peab olema tänane kontaktjoon".
Venemaa käes on hetkel kuskil 20 protsenti Ukrainale 1991. aasta iseseisvumisega määratud territooriumitest.
Toimetas Karol Kallas