Ameerika Ühendriikide riigisekretär Marco Rubio korraldas 19. detsembril pikema aastalõpu pressikonverentsi. Muude teemade hulgas rõhutas riigisekretär lääne alusväärtuste olulisust liitlassuhete raamistikus.
Sky News Australia ajakirjanik Annelise Nielsen küsis Rubiolt:
"Ameerika Ühendriikide uues "Riiklikus julgeoleku strateegias" hoiatatakse Euroopat tsivilisatsiooni kustutamise eest (lk 25). Kui te vaatate, mis toimub Austraalias seoses antisemitismi leviku ja valitsuse vastusega Bondi massimõrvale, siis peaminister põikleb kõrvale küsimuste eest, kas sellel võib olla midagi tegemist islamistliku äärmuslusega, kuid samas korraldas ta hääletuse paremäärmuslaste ohu teemal. Kas teil on sõnum Austraaliale tsivilisatsiooni kustutamise asjus ja miks Ameerika Ühendriigid jälgivad antud teemat nii tähelepanelikult?"
Riigisekretär Rubio vastas:
Massisisseränne on kõigi riikide ühiskondadele äärmiselt kahjustav olukord.
"Tegemist on minu hinnangul väga lihtsa teemaga. Massisisseränne on kõigi riikide ühiskondadele äärmiselt kahjustav olukord. Kui ühiskond kogeb massisisserännet, millega ma ei mõtle [normaalset] sisserännet, siis massisisseränne on miinusmärgiga asi. See ei ole positiivne. Iga ühiskonna jaoks on väga raske lõimida ja hõlmata endasse lühikese aja jooksul sajad tuhanded elik miljonid inimesed ning seda eriti puhul, kui nood on pärit teiselt poolt maakera. Selle kõigega on seotud kultuurilised, lõimumise jne teemad. Need on murekohad, mis mul on minu enda kodumaa osas. Esiti on antud probleemiga tegelemine tänase Ameerika Ühendriikide valitsuse esimus. Samamoodi ma leian, et massisisseränne on üha suurem mure Euroopa jaoks.
See tähendab, Euroopas-, nagu Austraalias, kostab hääli, mis avaldavad antud teemal muret. Niisugused on tõigad. Sellest ei järeldu, et keegi oleks kellegi vastu. See tähendab, et iseseisval riigil on õigus otsustada kui suure hulga inimesi see suudab lõimida, kui palju see inimesi riiki lubab ja millised need inimesed peaksid olema. See on iseseisva riigi üks kõige algelisemaid põhiõiguseid. See ei tähenda, et kedagi ei lubata riiki. Ameerika Ühendriikidesse saabub iga päev inimesi külla, tööle ja siia alatiseks elama, kuid riik peab teadma, kes need inimesed on ning riigil on teatud õigus otsustada kui suur on nende inimeste hulk. Samuti ilmselgelt, sõltuvalt mitmetest asjadest, mida on saanud pealt vaadata – viimase aastakümne massisisseränne on olnud väga ühiskonda lõhkuv ja seda mitte ainult Ameerika Ühendriikides, vaid samuti Euroopa kontinendil ning mõnel puhul India-Vaikse ookeani piirkonnas. Seega ma leian, et see on paljude arenenud, tööstuslike lääne ühiskondade jaoks tõsine väljakutse. See puudutab nii teatud riike Euroopas kui, lähtudes teie küsimusest, Austraaliat."
Mõned küsimused hiljem pöördus "tsivilisatsiooni kustutamise" teema juurde tagasi Washington Examineri ajakirjanik Timothy Nerozzi:
"Tulles tagasi eelpool esitatud küsimuse juurde, mis puudutas Euroopat ja nagu ma aru sain, osutas Sky Newsi ajakirjanik tsivilisatsioonilisele kustutamisele, mis on oskusväljend, mida kasutavad nii Valge Maja kui riigidepartemang. Nii Valge Maja kui riigidepartemang on korduvalt osutanud Euroopale kui tsivilisatsioonile, mida ähvardab teatud oht ja mis peaks ühinema Ameerika Ühendriikidega ning moodustama teatud lääne tsivilisatsiooni ploki, mis paistab olevat mitmel puhul esile kerkinud esimus.
Samas mitmed Euroopa poliitikud, Euroopa Liidu liiduvabariikide, Euroopa Parlamendi juhid, arvavad "Riikliku julgeoleku strateegia" kohta, et see on üdini kohatu ja solvav. Samuti on nad oma kõnepruugiga seadnud küsimuse alla liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega. Mille tõttu ma imestan: kui Ameerika Ühendriikidel on õigus ja massisisserände moodi poliitikad toovad kaasa tsivilisatsiooni kustutamise, siis kas Euroopa tsivilisatsiooni on võimalik päästa kui valitsused ise enda päästmist ei soovi?"
Riigisekretär Rubio:
"Mismoodi sellist riikide liitu oleks võimalik kirjeldada? Äkki lääne liiduna? Mida see kujutaks ja seda ei küsi ainult mina. Kui käia NATO kohtumistel ja rääkida inimestega, siis tuleb jutuks ühine ajalugu, ühine pärand, ühised väärtused ning ühised esimused. Inimesed räägivad, et selline on osutatud liidu alus.
Kui kustutada ühine ajalugu, ühine kultuur, ühine ideoloogia, ühised esimused, ühised põhimõtted, siis mis jääb järele? See on ainult rangelt kaitseleping. See on kõik, mis alles jääb.
Millele ma soovin osutada ja millele Ameerika Ühendriigid üritavad osutada, on sisuliselt väga lihtne; see tähendab, meie suhete aluskivim ja nurgakivi Euroopaga on tõik, et meil on ühine kultuur, ühine tsivilisatsioon, ühised kogemused, ühised väärtused ja põhimõtted, nagu näiteks inimõigused, vabadused, demokraatia, igat laadi isikuvabadused. Asjad, mille pärijad me paljudel juhtudel Ameerika Ühendriikides oleme. Sest suur hulk selliseid ideid tõid kaasa meie riigi asutamise ja need on algselt tekkinud kuskil lääne liidu teistes kohtades.
Kui see ära võtta, kui see pühitakse minema ükskõik mis põhjusel, pole see enam osa [läänest], siis ma arvan, et selline areng pingestab ja ohustab pikemas vaates ning suures pildis liitlassuhteid. Mis iganes sisepoliitilised teemad panevad inimesi selliseid asju küsimuse alla seadma ja ma ei kommenteeri seda laiemalt, vaid ainult mida mina ise mõtlen, siis ma leian, et erisuhete tuumaks on minu hinnangul ühine ajalugu, ühised väärtused, ühised tsivilisatsioonilised põhimõtted, mille üle peaks olema uhke.
Ameerika Ühendriigid on lääne põhimõtetele rajatud riik, mis on rajatud põhimõtetele, nagu vabadused, üksikisiku väärtus ja õigused, õigus iseseisvusele. Need on kõik lääne väärtused. Need võivad olla kanda kinnitanud mujal maailmas, kuid need pärinevad lääne ajaloost ja seda ei tohiks [lääne inimesed] häbeneda. Miks keegi peaks seda häbenema? Inimesed, kes ei saa aru, näiteks, et lääneriikide valitsussüsteemi põhiomaduste juured on Rooma ja Kreeka ajaloos, on poolearulised. See lihtsalt on nii.
Mille tõttu ma arvan, et seda kõike tuleb mõista ja omaks võtta, mitte eirata. Mis on ka asi, millele Ühendriigid soovivad osutada, et USA valitsus on mures, eriti teatud Lääne-Euroopa riikide pärast, kuna osutatud asjad, mis on meie suhete aluseks ja meid seovad, võivad pikemas vaates olla ohus. Mille juures tuleb tõdeda, et osutatud riikide juhid saavad ise sellest aru. Mõned räägivad sellest avalikult. Mõned eraviisiliselt. Ida- ja Lõuna-Euroopas ollakse antud teemal märksa avatumad. Millest hoolimata on see tegur, millele tuleb tähelepanu pöörata."
Pisut hiljem esitati Rubiole küsimus Ukraina ja tuumalõhkepeade teemal:
"Venemaa paigaldas Valgevenesse enda viimase põlvkonna tuumalõhkepeade võimekusega raketisüsteemi, mida kinnitab selle riigi valitsus. Paljud Euroopa riigijuhid, sealhulgas Saksamaa kantsler, on avaldanud arvamust, et nende hinnangul on Pax Americana ajastu minevik ja neil on Vladimir Putini ohu tõttu vaja valmistuda sõjaks. Kas te usute, kas Ameerika Ühendriikide valitsus usub, et Putin piirdub ainult Ukraina idapiirkondadega? Samuti, kas Ameerika Ühendriigid seisavad koos Euroopa liitlastega kui keegi peaks neid ründama?"
Riigisekretär Rubio:
"Mõned NATO liitlased on murelikud. See on põhjus, miks NATO on olemas. See on põhjus, miks me kohtume. Miks me liitlastega kogu aeg suhtleme. Käesoleval aastal ma olen vestelnud Mark Ruttega kuskil 40 korda ja tema on lisaks rääkinud veel mitme Ameerika Ühendriikide valitsuse liikmega. Ta on käinud mitu korda siinmail. Ta suhtleb otse presidendiga [Donald Trumpiga]. See on põhjus, miks Ameerika Ühendriigid moodustavad NATO-st kuskil viiskümmend protsenti, seda nii sõdurite kui rahalise panuse poolest. See on põhjus, miks me siiani oleme NATO-s. See on põhjus, mis presidendil on NATO-ga väga head suhted.
Lõpuks on NATO-sse kuulumine, NATO sõjalise liiduna ja artikkel 5 olulised ning president kinnitab seda. USA valitsus arvab, et see kujutab väga jõulist heidutust, mis puudutab kõiki selliseid hirme, mis Euroopa liitlastel võivad tekkida. President on öelnud väga selgelt välja, et USA on pühendunud NATO-le ja see pole ainult sõnakõlksu lubadus. USA pühendumus tähendab tegevusi, Euroopas asetsevaid sõdureid, kulutatud raha ja Euroopasse paigutatud sõjalisi võimekusi ning igapäevast koostööd NATO liitlastega.
Ainukene asi, mida USA NATO liitlastelt palub ja see pole ebaõiglane, et liitlased suurendaksid enda võimekusi, sest mida võimekamad on NATO liitlased, seda suutlikum on NATO.
Küsimus: "Seega midagi pole muutunud? Aga mida arvata Saksamaa kantsleri arvamuse kohta Pax Americana suhtes?"
Riigsekretär Rubio:
"Ma tõesti ei tea. Ma ei tea, miks ta selliseid asju räägib. Te peate seda temalt endalt küsima. Tõde on selline, et NATO on kaitseallianss ja selle lepingud tagavad Euroopa kontinendi tasakaalu. Ühendriikide valitsuse hinnangul on NATO täna tugevam kui kunagi varem, sest liitlased lubavad suurendada oma kaitsekulutusi. Ameerika Ühendriikide valitsus on kaitsele kulutanud miljardeid, see on täitnud oma osa ja tegemist pole ainult retooriliste lubadustega. Kõik on päris. Euroopas on Ühendriikide sõdurid. Seal paiknevad Ühendriikide sõjalised võimekused. Ühendriigid on tarninud liitlastele relvastust.
Ühendriikide valitsus arvab, et kui soovitakse tugevamat NATO-t, peavad NATO liitlased olema jõulisemad. Mida võimekamad on USA NATO liitlased, seda tugevam on NATO kollektiivselt."
Toimetas Karol Kallas