Ameerika Ühendriikide president Donald Trump üllitas 7. jaanuaril märgukirja, millega anti riigiinstitutsioonidele käsk lõpetada tegevus 66 rahvusvahelises organisatsioonis.
35 organisatsiooni pole ÜRO osad ja 31 seda on. Lahkumise põhjuseks tuuakse asjaolu, et kõnealuste organisatsioonide tegevus ei vasta Ühendriikide riiklikele-, julgeoleku-, majandusliku jõukuse elik iseseisvuse huvidele, vahendab Newsmax.
Valge maja sõnul langes lahkumisotsus peale põhjaliku rahvusvaheliste organisatsioonidega, konventsioonide ja lepingutega, kuhu Ühendriigid kuuluvad, mida rahastavad ja muul viisil toetavad, seotud tegevuste analüüsi.
Osutatud organisatsioonid edendavad USA valitsuse sõnul äärmuslikku kliimapoliitikat, üleilmselt haldust ja Ühendriikide iseseisvuse ja majanduslike huvidega vastuolus olevaid ideoloogilisi programme.
Valge maja sõnul on Ühendriikide maksumaksja panustanud neisse organisatsioonidesse miljardeid dollareid, kuid pole selle eest pea midagi väärilist vastu saanud. Samas mitmed organisatsioonid on Ühendriikide kriitilised, nende tegevuskavad on selle väärtustega vastuolus ja ei saa vaatamata suurtele eelarvetele seatud ülesannetega hakkama.
Kongressi uuringute teenistuse sõnul on Ühendriikide lahkumisel ÜRO organisatsioonidest ränk mõju tervele organisatsioonile, mis ulatub kaugelt üle otseselt teemasse puutuvate institutsioonide.
Memorandumi näol on tegemist siiani kõige ulatuslikuma Ühendriikide tegevuste kokkutõmbamisega rahvusvahelistes organisatsioonides.
Ametisse asumise järel 2025. aasta alguses teatas Trump, et USA lahkub Pariisi kliimaleppest ja Maailma Terviseorganisatsioonist. Sama aasta veebruaris lahkusid Ühendriigid ÜRO Inimõiguste Nõukogust ja lõpetati terrorismi toetava UNRWA rahastamine.
Rahvusvaheliste, sageli Ühendriikide vaenulike, organisatsioonide käest päästetud raha suunatakse Ameerika esimesena tegevuskavadesse, nagu riigi taristu, sõjaline valmisolek ja piiri turvalisus.
Täpset 66 organisatsiooni nimekirja Valge Maja ei avaldanud, kuid teatas, et asjasse puutuvatele ministeeriumitele ja ametitele on antud käsk tegevuse kokkutõmbamiseks ja rahastuse peatamiseks.
Kriitikud kurdavad, et Trumpi valitsuse lahkumine rahvusvahelistest organisatsioonidest vähendab riigi rahvusvahelist mõju ja võimendab maailma ees seisvaid väljakutseid.
Trumpi tegevuse pooldajad arvavad, et maailma asju jagavad omavahel jätkuvalt suurvõimud, rahvusvahelised organisatsioonid on Ühendriikide vaenulikud ja riik peab panusmata rohkem "kõva jõu heidutusele" ning kahepoolsetele suhetele.
Osalise organisatsioonide nimekirja ja lahkumise põhjendused leiab memorandumist ja kaasnevast tõiganimekirjast.
Eesti panustas Groki väitel 2024. aastal ÜRO- ja teistesse sarnastesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse (va EL ja NATO) kuskil 77 miljonit eurot.
Toimetas Karol Kallas