Euroopa juhtivad poliitikud on hakanud tunnistama, et Ukraina sõja lõpetamine nõuab lõpuks dialoogi Venemaaga, kirjutab väljaande The European Conservative toimetaja Michael Curzon.
Euroopa ei ole veel päriselt sealmaal, kuid ilmnevad märgid, et valmistutakse kõnelusteks Moskvaga.
Iga samm selles suunas jätaks Euroopa Liidu siiski tagaplaanile, pärast seda kui Donald Trump on juba kuid survestanud läbirääkimisi, et lõpetada sõda Ukrainas. Sellegipoolest tähendaks see olulist eemaldumist strateegiast, mis on seni teinud vähe selleks, et verevalamist pidurdada.
Euroopa Komisjon tunnistas möödunud nädala esmaspäeval, et „ilmselgelt tuleb mingil hetkel pidada kõnelusi ka president Putiniga." Nagu Brüsseli-sõbralik siseinfo leht Politico teisipäeval kirjutas, on „Euroopa Liidus nüüd mõeldavaks saanud see, mis varem oli mõeldamatu."
See järgnes Itaalia peaministri Giorgia Meloni ülemöödunud reedestele sõnadele, et tuleks määrata Euroopa erisaadik Venemaaga suhtlemiseks. Ta tunnistas, et „kui Euroopa räägib vaid ühega kahest osapoolest lahinguväljal, siis on karta, et tema panus saab olema piiratud."
Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles eelmisel kuul, et kui USA praegused pingutused konflikti lõpetamiseks ebaõnnestuvad, peab Euroopa Moskvaga rääkima.
"Kas saavutatakse tugev ja püsiv rahu koos vajalike [julgeoleku]garantiidega, või peame lähinädalatel leidma viise, kuidas eurooplased saaksid Venemaaga uuesti sisukasse ja täielikult läbipaistvasse dialoogi astuda."
Oluline on märkida, et Kreml vastas sellele, öeldes, et Putin on „väljendanud valmisolekut dialoogiks" oma Prantsuse kolleegiga.
Lisaks ei väida kõneluste pooldajad, et see lahendaks kõik üleöö, vaid rõhutavad, et tegemist oleks olulise sammuga rahu suunas. Üks Prantsuse ametnik, keda Politico tsiteeris, ütles:
"Nad ei ole naiivsed selles osas, mida nende arutelude kaudu on võimalik saavutada, kuid kaaludes mitte suhtlemise ja suhtlemise vahel, kasvab mõnes pealinnas arusaam, et suhtlemine on parem valik."
Ungari peaminister Viktor Orbán on juba pikka aega kutsunud üles rahukõnelustele.
Hoolimata sellest, et Brüssel on kulutanud palju aega Moskvaga suhtlemisest keeldumisele, ütles komisjoni pressiesindaja Paula Pinho möödunud esmaspäeval, et „kahjuks ei näe me märke, et president Putin oleks valmis sellistesse kõnelustesse astuma."
Trump ütles samuti eelmisel pühapäeval, et „me teeme edusamme" sõja lõpetamisel.
Michael Curzon on Inglismaal tegutsev väljaande The European Conservative uudistekirjutaja. Ta on ka 2019. aastal asutatud ajakirja Bournbrook Magazine peatoimetaja ning on varem kirjutanud Londoni väljaandele Express Online.
Artikkel avaldati esmalt väljaandes The European Conservative. Tõlkis Martin Vaher.