Kuna Ukraina pommitab Läti Vabariiki, puhkes riigis valitsuskriis ja libakonservatiivsesse Uue Ühtsuse parteisse kuuluv peaminister Evika Siliņa otsustas 14. mail tagasi astuda.
7. mail tabasid vähemalt kaks Ukraina drooni Rēzeknes, mis jääb Venemaa piirist 40 kilomeetri kaugusele, asuvat naftahoidlat. Kuna mahutid olid tühjad, piirdus pommitamine väiksema tulekahjuga.
Kuna Ukraina droonidega seotud vahejuhtumeid on toimunud mitmeid, nõudis Siliņa progressiusulise valitsuspartneri Progressiivide kaitseministri Andris Sprudsi tagasiastumist, mida viimane tegi 10. mail. Peaministri sõnul kaotas Spruds nii rahva kui tema usalduse.
12. mail otsustasid Progressiivid kaitseministri kohast ilma jäämise tõttu valitsusest lahkuda ja 14. mail teatas tagasiastumisest Siliņa, vahendab AP. Peale Uue Ühtsuse ja Progressiivide kuulus valitsusse konservatiivne Roheliste ja Põllumeeste Liit. 2023. aasta septembris võimule saanud valitsuses tekkisid suuremad pinged juba 2025. aasta lõpus seoses sooideoloogiat riigiusuna ja VVO-tööstuse varivõimu jõustava Istanbuli konventsiooni jõustamisega, mida nii Siliņa libakonservatiivid kui Progressiivid toetasid ja mille vastu olid koos mitme opositsioonierakonnaga Rohelised ning Põllumehed.
Omasooihar Läti president Edgars Rinkevics kavatseb kohtuda kõigi parlamendiparteide esindajatega 15. mail.
Korralised üldvalimised toimuksid Läti Vabariigis käesoleva aasta 6. oktoobril.
Toimetas Karol Kallas