Serbia president Aleksandar Vučić viibis 24. kuni 28. maini ametlikul visiidil Hiina Rahvavabariigis. Muude teemade hulgas kajastas president huumorivõtmes diplomaatia- ja poliitikaküsimusi Euroopa Liidus.
Vesteldes ajakirjanikega kirjeldas Vučić Euroopa Liidu demokraatlikke väärtuseid:
"Esiteks keelati mul ära dialoogi pidamine ja otsimine Venemaa Föderatsiooniga.
Siis nad peaaegu keelasid mulle ära suhtlemise inimestega riigis, mille president ma olen.
Mulle keelati ära suhtlemine Hiina Vabariigiga.
Mille tõttu oleks parem, kui nad koostaksid minu jaoks nimekirja, kellega ma tohin kokku saada ja kellega pole see lubatud.
Kuid milleks siis üldse presidenti on vaja? Elik valitsust? Või ükskõik keda? Käigu siis valitsemine mingisugusest võimukeskusest saadetud e-kirjade ja faksidega ning teema lõpp. Kuid Serbia on autonoomne iseseisev riik ja me järgime edaspidigi Serbia riiklikke huvisid."
Serbia soovib saada Euroopa Liidu liikmeks alates 2000-ndate aastate algusest, kandidaatriigiks sai see 2012. aastal ja on liitumise nimel kujundanud riiki märkimisväärselt viimase nõudmiste järele ümber.
Euroopa Liidus on üks väheseid liiduvabariikidele alles jäänud suuri õiguseid välispoliitika ja Liit elik Euroopa Komisjon saavad liiduvabariikidelt nõuda midagi välispoliitilist ainult siis kui vastaval teemal on Liidu ülemkogus ühehäälselt kokku lepitud.
Sarnaselt Moldovale, Rumeeniale, Ungarile, Poolale ja paljudele teistele liiduvabariikidele sekkub Euroopa Liidu süvariik järjepidevalt Serbia valimistesse ning üritab VVO-tööstuse toel võimule upitada meelepärase valitsuse.
Kuna rahvuslik-konservatiivselt meelestatud Vučić ja tema loodud Serbia Progressiivne Partei on serblaste hulgas jätkuvalt populaarsed, siis osutatud põhjusel pole Serbia saanud veel Liidu liikmeks. Liidupoolse valimistesse sekkumise käigus võis mõni eurokraat arvata, et Serbia president ei tohiks valimisperioodil ravale esineda.
Nii Serbia kui Hiina Rahvavabariigi pooled kirjeldavad Vučići visiiti "äärmiselt edukana".
Toimetas Karol Kallas