Valgevene president Aljaksandr Lukašenka väitel lubasid Iisraeli ja Vatikani diplomaadid 2022. aasta märtsis Venemaale rahu, mille peale see väed "rahu pärast" Kiievist tagasi tõmbas.
Al Arabiya ajakirjanik Melinda Nucifora uuris 15. juunil avaldatud intervjuu alguses, kas Valgevene president on tänaste maailma tabanud raskete aegade suhtes optimist elik pessimist? Lukašenka vastas: "50 : 50."
Telekanalile Al Arabiya antud intervjuus väitis Lukašenka, et Vatikani ja Iisraeli esindajad petsid Venemaa presidenti Vladimir Putinit alusetute rahuleppe lubadustega, mille tulemusel tõmbas Venemaa "rahu pärast" väed Kiievist tagasi , kuna leidis, et sõjalise erioperatsiooni eesmärgid on saavutatud (videos ca 38. minutist).
"Kuid kui Venemaa väed Kiievist välja tõmbas, rahu sellele ei järgnenud. Otsustage ise, kellel selles asjas on õigus ja kes valetab, kuid meie toetusime lahinguväljal toimunud objektiivsetele asjadele."
"Kui Venelased ja meie sõjaväelased poleks taandunud, siis minu arvates, seda arvab meie [Valgevene] peastaap, kui venelased oleksid rünnakut Kiievile jätkanud, siis poleks seal täna ei [Volodõmõr] Zelenskõid, ega kedagi teist järel." nentis Valgevene president.
"Ma tean, et need jõud said jälle petta. See oli Vatikan ja mis on üllatav, iisraellased. Need inimesed kinnitasid Zelenskõi nimel, et kõik, otsime rahu ja sõlmime kokkuleppe. Olid veel teised. Kuid sõda jätkus. See kestab juba viiendat aastat. Mitte keegi pole eesmärke saavutanud, kuid ilmselgelt on venelased lahinguväljal edukamad ja liiguvad edasi."
Lukašenka hinnangul on Ukrainlased kaitses küll tõhusad, kuid jäävad venelastele siiski alla. Ukraina droonivõimekusest Venemaa tagasilöömiseks ei piisa.
Võimaluse kohta, nagu Valgevene võiks ise astuda Ukraina sõtta, arvas president, et see on sisuliselt võimatu, sest kahjud oleksid märkimisväärselt suuremad kui võimalik kasu. Samuti heitis ta Zelenskõile ja teda sundivatele lääneriikidele ette, et need selliseid mõtteid meediasse külvavad.
Objektiiv vahendab ingliskeelse maailma ühe kaalukama välispoliitika teemale pühendunud väljaande Foreign Affairs 2024. aasta 16. aprillil avaldatud ülevaadet: Ukraina sõda algas 2022. aasta 24. veebruaril. Rahuläbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel algasid 28. veebruaril. Märtsi lõpuks toimus Venemaa ja Ukraina delegatsioonide ning mitmete rahukõnelusi vahendavate osapoolte vahel Valgevenes ning Türgis mitmeid kohtumisi. Kohtumiste tulemusena kirjutati 29. märtsiks valmis nõndanimetatud Istanbuli kommünikee, milles esitati tulevase rahuleppe raamistik.
Mõlemad osapooled tegid väidetavalt suuri edusamme rahuleppe sõlmimiseks. Maikuus rahuläbirääkimised siiski katkesid, kuna Ukraina poolel keelati rahulepingu sõlmimine ära. Keelu koos kaasnevate lubadustega edastas Zelenskõile Boris Johnson.
Toimetas Karol Kallas