Järgnev artikkel annab lühiülevaate terroristliku Islamiriigi tekkest, kujunemisloost ja senisest tegevusest, tehes seda võrdlemisi alternatiivse lähenemisnurga alt. Artikli autor läheb oma väidetes isegi nii kaugele, et seab kahtluse alla meedias kulutulena levinud James Foley hukkamisvideo ehtsuse. Kuigi selle video juures võib esineda teatud küsitavusi, ei ole meil siiski piisavat alust arvata, et James Foleyt kujutatud viisil ei hukatud. Kuigi otsustasin artikli kärpimata kujul avaldada, siis selle teooria osas kindlasti tugevate reservatsioonidega, mis ajendas mind ka siinset kommentaari kirjutama.

Samuti tuuakse artiklis ära erinevaid versioone selle kohta, kes võivad tegelikult olla Islamiriigi tekke taga ning kes seda juhivad ja finantseerivad – kuigi oleme De Civitate juures valmis kaaluma ka ametlikust narratiivist kõrvale kalduvaid käsitlusi, ei õigusta see aga mingilgi määral selle džihadistliku islamirühmituse külmaverelisi mõrvu ja teisi koletuid roimasid. Ükskõik, millised ei oleks ka selle terroriorganisatsiooni tekkimise ja kujunemise tagamaad, tuleb see igal juhul peatada. – Martin Vaher, De Civitate peatoimetaja ja artikli tõlkija

Islamiriigi (IS) poolt tulenev ohuga kaasnevat hüsteeriat ei saa enam eitada. Iga päev ilmuvad uued lood, mis keskenduvad rühmituse brutaalsusele, ressurssidele, võimekusele ja kavatsusele läänemaailma rünnata.

USA kaitseminister, riigisekretär, staabiülemate ühendkomitee esimees ja nimekad senaatorid on kõik esitanud viimastel nädalatel süngeid hinnanguid seoses rühmituse kurjade kavatsustega ning on seejuures saanud tuge ka oma välisriikide kolleegidelt.

Peavoolumeedia levitab neid väljaütlemisi aga ilma küsimusi esitamata ja ainult minimaalselt konteksti luues, mis aitaks meediatarbijatel seda rühmitust mõista.

Avatud allikatel põhinevat uuringut on hädasti vaja, et tungida läbi sellest meediakärast ja tuvastada faktid selle hämara terrorirühmituse kohta. Selles artiklis uurime rühmituse tausta, praegust staatust ja tulevasi eesmärke ning samuti ka paljusid fakte, mis on rühmituse ametlikult heakskiidetud narratiivist hoolikalt välja jäetud.

Taust – ISISe ajalugu

Islamiriik on kalifaat, mille rajas džihadistlik islamirühmitus 2014 aasta juunis. Nende poolt väljendatud eesmärgiks on salafistliku valitsuse kehtestamine Levanti regiooni üle, millesse kuuluvad Süüria, Liibanon, Iisrael, Jordaania, Küpros ja Lõuna-Türgi. Rühmituse juht Abu Bakr al-Baghdadi on kuulutatud kaliifiks ja „kõikide moslemite juhiks.“

Islamiriik on läbinud mitmeid nimevahetusi alates selle loomisest 1999 aastal Iraagis. Algselt tuntud nime all Jamāʻat al-Tawḥīd wa-al-Jihād (JTJ), (“Monoteismi ja džihaadi organisatsioon”), võttis see endale 2004 aastal nimeks Tanẓīm Qāʻidat al-Jihād fī Bilād al-Rāfidayn (“Džihaadi baasorganisatsioon Mesopotaamias”), pärast seda, kui rühmitus oli vandunud truudust Osama Bin Ladenile.

Selle perioodi vältel oli organisatsioon rahva seas tuntud kui Iraagi Al Qaeda (AQI). 2006. aastal muutus see Iraagi Islamiriigiks (ISI), kuid muutis nime uuesti 2013 aastal pärast laienemist Süüriasse. Siis sai sellest Iraagi ja Levanti Islamiriik (ISIL) või Iraagi ja al-Shami Islamiriik (ISIS). Rühmituse viimane hüüdnimi, „Islamiriik“, tekkis pärast uue kalifaadi väljakuulutamist 29. juunil 2014.

Rühmituse asutas Abu Musab al-Zarqawi aastal
1999. Zarqawil, kes oli sunniitlik võitleja  Jordaaniast, oli tähelepanuväärne karjäär, mille hulka kuulusid arvukad vangistused, põgenemised, evakuatsioonid, surmad ja ülestõusmised.

Kohtudes Osama Bin Ladeniga Afganistanis Nõukogude-Afganistani sõja lõpuosas, vangistati Zarqawi Jordaanias kuueks aastaks Jordaania valitsuse kukutamiskatse eest.

Kui ta 1999 aastal vabastati, siis suundus ta Afganistani, kus ta juhtis võitlejate väljaõppelaagrit, enne kui ta väidetavalt Iraani kaudu Iraaki edasi liikus. Iraagis veedetud aja jooksul tapeti ta pommirünnakus 2003 aasta aprillis; imekombel tõusis ta aga surnuist üles, ning arreteeriti Al-Fallūjah linnas 2004 aastal; vahistati uuesti Ba‘qūbah linnas 2005 aasta jaanuaris; evakueeriti Iraagist 2005 aasta mais; tapeti lahingus 2005 aasta juunis; tõusis uuesti surnuist üles ning tapeti veel üks kord (eeldatavasti lõplikult) 2006 aastal.

Rühmituse juhtimise võttis üle Abu Omar al-Badhdadi (Hamid Dawud Mohamed Khalil al Zawi, tuntud ka kui Abu Abdullah al-Rashid al-Baghdadi ja Abu Hamza al-Baghdadi).

Baghdadi, täpselt nagu Zarqawi enne teda, nautis huvitavat karjääri, mille hulka kuulusid vangistused, surmad ja ülestõusmised ning samuti küsimus üldse tema eksisteerimisest.

9. märtsil 2007 aastal teavitati tema kinnivõtmisest, kuid see väide võeti 10. märtsil tagasi. 2007 aasta mais teavitas Iraagi siseminister, et ta tapeti, kuid juba järgmisel kuul väitis USA sõjavägi, et teda ei ole kunagi eksisteerinud, esitades ühelt kinnipeetavalt saadud informatsiooni, kes olevat öelnud, et salvestistel esinenud Baghdadi oli tegelikult Iraagi näitleja, kes palgati selleks, et anda kohalik nägu välismaalt juhitavale terrorikampaaniale, seda väidet kordas hiljem ka Iraagi Ḩamās.

Siiski teatati 23. aprillil 2009 Baghdadi vahistamisest, järgmisel kuul aga eitas ISI selle väite tõesust. Rühmitus jätkas Baghdadist salvestuste väljastamist aastatel 2009 ja 2010, millede tõesust kinnitas (ülimalt kahelduse väärtusega) SITE instituut. Tema tapmisest teavitati taaskord 2010 aasta aprillis, pärast raketirünnakut maja pihta, kus ta redutas.

Seejärel võttis rühmituse üle Ibrahim ibn Awwad ibn Ibrahim ibn Ali ibn Muhammad al-Badri al-Samarrai, paremini tuntud oma sõjanime Abu Bakr al-Baghdadi järgi. Ka sellel Baghdadil on ebaselge taust, mis on konstrueeritud vasturääkivate andmete põhjal.

Väidetavalt sündis ta 1971 aastal Iraagis, Samarra linnas. Ühes tõendamatus Internetis leiduvas eluloos väidetakse, et ta omandas doktorikraadi islamiuuringutes Bagdadi islamistlikus ülikoolis ning tuvastamata aruanded väidavad, et ta võis olla vaimulik Samarra mošees USA invasiooni ajal 2003 aastal.

Seejärel võeti ta USA vägede poolt Iraagis kinni ning hoiti tsiviilvangina Camp Bucca vangilaagris, enne kui ta Kombineeritud Revisjoni ja Vabastamise Nõukogu (Combined Review and Release Board – CRRB) soovituse põhjal tingimusteta vabastati.

Kaitseministeerium väidab ametlikult, et teda hoiti kinni veebruarist kuni detsembrini aastal 2004, kuid armee kolonel Kenneth King, Camp Bucca endine ülem, väidab kindlalt, et ta oli vangilaagris kuni aastani 2009 ning anti siis pärast laagri sulgemist üle Iraagi õigussüsteemile.

Ta kuulutati ISIse juhiks mais 2010 ja detsembris 2012 teatati tema arreteerimisest, kuid seda väidet hakati koheselt eitama.

Ta juhtis rühmituse laienemist Süüriasse 2013 aastal ning kuulu järgi tapeti juunis 2014, kuid vähem kui 24 tundi hiljem ilmus temast haruldane video, kus ta peab jutlust ühes Mosuli mošees, mistõttu osutus kuulujutt siiski alusetuks. Ta kuulutati kaliif Ibrahimiks ja kõikide moslemite juhiks pärast Islamiriigi kalifaadi loomist 29. juunil 2014.

Terrorismivastase sõja uus nägu

Rühmitus tõusis läänemaailma huviorbiiti käesoleval aastal, kui korraldas sissetungi Iraaki, kus nad tõrjusid tagasi Iraagi armee ja vallutasid Mosuli, Iraagi teiseks suurima linna, ning samuti Şalāḩ ad-Dīn ja Nīnawá provintside osad ning Al-Fallūjahi ja Tikrīti linnad.

Aruannete kohaselt sai rühmitus pärast linna vallutamist enda valdusesse kuni 429 miljonit dollarit Mosuli keskpangast. 4000 kuni 80 000 võitlejaga rühmitus omab identsete Toyota kaubikute konvoisid ning arsenali, mida enamus riike selles regioonis kadestaksid ning millesse kuuluvad Singeri raketid, õhutõrjerelvad, tankitõrjerelvad, Blackhawki helikopterid, kaubalennukid ja isegi Scud rakett. Rühmitus sai väidetavalt enda valdusesse ka tuumamaterjale Mosuli ülikoolist, kuid IAEA (Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur) usub, et materjal ei ole piisavalt kõrge kvaliteediga, et tekitada tuumaterrorismi ohtu.

Vallandunud on üha hüsteerilisemaks muutuvate teadete laviin sellest rühmitusest ja temapoolsest väidetavalt eksistentsiaalset ohust antud regioonile ja kogu maailmale. Nende hulka kuulus näiteks USA kaitseminister Chuck Hageli ja staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Martin Dempsey ühine pressikonverents, kus nad tõid välja ISISe „maailmalõpu“ visiooni ja rõhutasid, et see rühmitus „ületab kõik mida me varem näinud oleme.“

Senaator James Inhofe on andnud omapoolse panuse, väites veendunult, et rühmitus kavatseb mõne USA linna „õhku lasta“, milleks mitmete allikate põhjal võib olla Chicago. Hüsteeria suurenes veelgi pärast seda kui avalikustati USA ajakirjaniku James Foley pea maharaiumise video (mis võib olla ka võltsitud) ning samasugune (kuid sarnaselt kahtlane) video USA-Iisraeli ajakirjanikust Steven Sotloffist.

Augustis andis president Obama käsu teostada õhurünnakuid Põhja-Iraagi kohal, et võidelda ISISe ohuga, hoiatades ameeriklasi, et pommitamine saab olema „pikaajaline projekt.“ Õhurünnakuid on toetanud ka paavst Franciscus ning pärast seda, kui USA välisminister John Kerry andis teada, et Islamiriigi alistamiseks on vaja „rahvusvahelist koalitsiooni“, on USA teatanud just sellise „tuumikkoalitsiooni“ moodustamisest, millesse kuuluvad NATO jõud nagu Suurbritannia.

Alternatiivsed versioonid

Nagu eelkirjutatust selgub, on rühmitust ja selle juhte looritanud alates selle loomisest müüdid ja salapära. Isegi USA valitsus on kuulutanud, et Islamiriigi teist juhti, Abu Omar al-Baghdadi, ei ole kunagi eksisteerinud.

Praegune juht, Abu-Bakr al-Baghdadi, on nii tabamatu, et temast eksisteerib teadaolevalt ainult kaks fotot ja üks videosalvestis, mistõttu tunnistavad ka juhtivad "turvaeksperdid", et: „Nad teavad küll kes see tüüp füüsiliselt on, kuid tema taustalugu on kõigest müüt.“

See on põhjustanud palju spekulatsioone rühmituse võimaliku rahastamise ja toetamise kohta Lääne luureteenistuste poolt, et kasutada neid kattevarjuna oma välispoliitiliste eesmärkide teostamiseks, nagu näiteks Iraagi jagamine usulahkude vahel või ettekäändena, et hoida lääne sõjaväge selles piirkonnas.

Juba 2006 aastal teatas Suurbritannia väljaanne The Telegraph, et Iraagi sunniitlike mässuliste juhid väitsid, et selle rühmituse asutaja, Abu Musab al-Zarqawi, oli ”USA, Iisraeli ja Iraani agent, kes üritab hoida meie riiki ebastabiilsena, selleks, et sunniidid jääksid edasi okupatsiooni alla.”

Selline seisukoht levib ka tänapäeval, näiteks väidab Saudi õpetlane ja konsultatiivassamblee liige Dr Aissa Al-Ghaith, et Islamiriiki toetavad USA, Iisrael ja Iraan. Seda toetab ka selle aasta alguses avalikustatud teave, et ISISe võitlejaid treenis USA sõjavägi ühes Jordaania laagris 2012 aastal (kuigi tuleb täpsustada, et võitlejad liitusid ISISega alles pärast väljaõpet – toim).

Rühmituse PR-tegevust ja nende mitteootuspärast oskust erinevate meediavormide kasutamisel ümbritsevad mitmed küsimused; sellele fenomenile on tähelepanu juhtinud isegi väljaanne New York Times.

Kuigi palju tähelepanu on pööratud meedias ringlevatele fotodele, kus väidetavalt näidatakse vangide brutaalset kohtlemist ja hukkamist rühmituse poolt, siis vähemalt mõningad nendest fotodest võivad pärineda teistest riikidest ja on tehtud teistel aegadel.

Endiselt puudub vastus sellele, kes lavastas James Foley pea maharaiumise video või miks see võltsiti, kuid paljud juhivad tähelepanu faktile, et Briti ametivõimud hoiatasid, et pelgalt selle video vaatamine võib kvalifitseeruda terrorismina, mis võib olla märk video tõelisest olemusest ja päritolust.

See jätkab ISISe kahtlaste meediaväljastuste traditsiooni, mis ulatub tagasi videoteni Abu Omar al-Baghdadist, mis avaldati aastatel 2009-2010, pärast seda, kui USA valitsus oli kuulutanud ta fiktiivseks tegelaskujuks ning Iraagi ametivõimud teatasid, et ta on arreteeritud.

Süürias 2013 aasta aprillis tehtud foto USA senaator John McCainist on tekitanud poleemikat, kuna väidetavalt on ta pildile jäänud ISISe liikme Mohammad Nouri ja isegi ISISe juhi Baghdadi endaga. Mõned kahtlevad, kas fotol kujutatud mees on ikkagi Baghdadi, kuid igatahes on sarnasus väga suur Baghdadi ametliku fotoga USA riigidepartemangu veebilehel „Tasu õigluse eest“.

Allikas: globalresearch.ca

Vt seonduval teemal: