Sõjaajalooharrastaja Tõnu Veldre leiab, et ilma relvadeta maailm oleks kindlasti parem ja turvalisem paik, kuid et see lähiajal pole teostatav, peab ka tavainimestele jääma võimalus ennast ja oma vara kaitsta.
Eelmise aasta 13. novembri õhtul Pariisis toimunud veretöö järel väljastas Euroopa Komisjon 18. novembril 2015 aastal ettepaneku muuta Euroopa Nõukogu direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. See mitte midagi ütleva pealkirjaga dokument COM(2015) 750 final tekitab Eestis tsiviilkäibes olevatele relvade omanikele lähiajal ilmselt palju probleeme.
Ettepaneku järgi võetakse range kontrolli alla deaktiveeritud ehk laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad. Poolautomaatsed relvad, mille hulka kuuluvad enamik jahi ja sportrelvi, tahetakse tsiviilkäibes sootuks keelustada. Luubi alla võetakse hoiatus- ja signaalrelvade ning saluudiks kasutatavate ja akustiliste relvade tehnilised kirjeldused. Suurt rõhku pannakse tulevikus relvade ühtsele märgistusele ja teemakohasele andmevahetusele Euroopa Liidu sees. Relvaloale kehtestatakse viie aastane kehtivusaeg ja range kontrolli alla võetakse relvade müük sidevahendite kaudu.
Eestis on mitmed ettepanekus välja toodud punktid, nagu kindlaks tähtajaks antav relvaluba ja loataotleja saatmine tervisekontrolli juba kasutusel. Sellisele järeldusele jõudsid ka detsembri alguses siseministeeriumis toimunud ümarlaual osalenud erinevate huvigruppide esindajad. Ühisel arutelul nenditi, et Eesti relvaseaduses on paljud Euroopas täna arutlusel olevad ettepanekud juba kirjas. Sellest kohtumisest võtsid lisaks ministeeriumite, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, politsei- ja piirivalveameti ja kaitsepolitsei esindajatele osa Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Laskurliidu, Eesti Practical-Laskmise Ühingu ja Eesti Reservohvitseride Kogu esindajad, samuti relvakollektsionäärid ning relva- ja jahikaupluste omanikud.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaare sõnul tuleb komisjoni esitatud ettepanekuid Eesti konteksti sobitada. "Näiteks keelaks komisjoni üks ettepanek tulevikus poolautomaatsed tulirelvad, mis moodustavad umbes 40 protsenti praegu Eestis ametlikult tsiviilkäibes olevatest relvadest, valdavalt jahi- ja spordirelvad. Sellisel juhul ei pruugi kavandatavad muudatused kaasa tuua soovitud tulemust. Samuti ei soovi me relvaseadust karmistades kindlasti Eesti kaitsevõimet nõrgendada," rõhutas Kommusaar.
Siseministeerium toetab tema sõnul tulirelvade kontrolli tugevdamise initsiatiivi selles ulatuses, mis vähendab ja tõkestab ebaseaduslikku relvakaubandust ning tõhustab järelevalvet tulirelvade üle. "Kindlasti peab riik teadma, kus ja kelle käes tulirelvad on ning mida nendega tehakse. Samas ei tohiks uued meetmed olla liiga piiravad neile inimestele, kellele riik on usaldanud relvakandmise õiguse ning kes ise on kõik teinud selleks, et tulirelva eesmärgipäraselt kanda, olgu selleks siis jahipidamine või sporditegemine. Eesti relvaseadus on piisavalt range ning järelevalve meil toimib," lausus Kommusaar, kelle kinnitusel on asja arutamiseks piisavalt aega.
Suure tõenäosusega läheb Eesti relvaseaduse muutmise eelnõu lähiajal kooskõlastusringile. [Tänaseks on eelnõu juba kooskõlastusringil, mille lõpptähtajaks on seatud 8. jaanuar – toim.] Milline see olema saab, selgub varsti. Ajakirjandusse on imbunud versioonid, et relvaloaga kodanikul tohib olla enese ja vara kaitseks edaspidi vaid üks käsitulirelv ning eesti ametnike arvates saab ka õhkrelvi tulirelvaks muuta. Taaskord püüame olla rohkem eurooplased kui kogu ülejäänud Euroopa, sest Euroopa Liidu direktiivi muudatuseelnõu näeb ette teatavate poolautomaatrelvade omamise keelustamist eraisikutele, tugevdatud nõudeid tulirelvade internetimüügile, tulirelvade märgistamise ühtseid nõudeid Euroopa Liidus ning tugevdatud nõudeid deaktiveeritud tulirelvade liikumise ja kollektsioneerimise kohta, et vältida kurjategijatele relvade müügi riski. Seega pole direktiivi muudatusettepanekus mitte sõnagi relvade arvust, kuid meie selline plaanitav muudatus puudutab 2645 Eesti relvaomanikku, kellele kuulub vähemalt kaks relva. Isikuid kellele kuulub kolm või enam tulirelva oli 1. oktoobri seisuga Eestis 465. Enim, kokku üheksateist relva kuulub ühele kodanikule.
Siinkohal tahaks küsida, miks peab inimesel olema nii palju relvi? Samas ei piira seadus ühe inimese nimele registreeritud sõiduautode arvu. Ometi hukkub või saab meie liikluses viga kordades rohkem inimesi kui tulirelva läbi. Tulirelva abil toime pandud kuritegusid on tegelikult kaduvväike arv. Eestimaalase peamiseks taparelvaks on ennekõike koduses majapidamises kasutatav nuga. Häda korral kõlbavad ka kruvikeerajad ja naasklid, ka kahvlid. Sellisel juhul on politseiteates kirjas: kannatanul oli terava esemega tekitatud torkehaav. Aasta lõpus lisandus sellesse loetelusse veel Sillamäe taksojuhi valmistatud ämbripomm. Seega keelamisväärset on meie kodudes palju.
Muudetavas direktiivis on lause: "Hiljutised rünnakud on korraldatud puudulikult laskekõlbmatuks muudetud tulirelvadega või puudulikult kahjutustatud osadest kokkupandud tulirelvadega." Lahendusena nähakse laskekõlbmatuks tehtud tulirelvade omanike kindlakstegemist ja registreerimist. Ehk siis selle asemel, et kontrollida ja vigade eest karistada töö teostajat, tahab Euroopa komisjon vastutuse lükata toote tarbijate kaela.
Kristlasena tahaksin küsida, miks peavad üldse eraisikute käes relvad olema? Tulirelv on valmistatud vaid ühel eesmärgil – selleks, et tappa. Kuid Jumala antud viies käsk ütleb, et sa ei tohi tappa. Oletame, et ilma jahimeesteta kaoks inimestel kontroll looduse üle – leviksid haigused, kahjustada saaksid põllusaagid ja metsaistandikud. Kuid kas need relvad peavad inimestel kodus olema?
Tänapäeval on igal jahiseltsil uhke maja, kus võiks olla turvaline relvakamber jahi pidamiseks vajaliku arsenali hoidmiseks. Ka sportrelvi võiks hoida spordiklubis. Erandina võiks relva omamine enesekaitseks olla põhjendatud maapiirkondades. Kui on teada, et politseipatrullil kulub saabumiseks aega pool tundi või rohkem, võiks majapidamise kohta olla lubatud üks tulirelv. See oleks võimalus, mitte kohustus. Relva kasutamiseks on lisaks väljaõppele vaja ka julgust. Vastasel juhul võib relvaomanik ise seista oma relva toru ees.
Kokkuvõtvalt tahan öelda, et ilma relvadeta maailm oleks kindlasti parem ja turvalisem paik. Et see lähiajal pole teostatav, peab ka tavainimestele jääma võimalus ennast ja oma vara kaitsta. Euroopa Komisjon tahab tulemusteni jõuda juuli alguseks. Meenutuseks veel, et direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille kõik ELi liikmesriigid peavad saavutama.