Arvamusuuringute kohaselt on Rahvusrinde juhil Marine Le Penil aasta enne 2017. aastal toimuvaid Prantsusmaa presidendivalimisi kaks korda suurem toetus kui ametisoleval presidendil François Hollande'il.
Portaal Breibart vahendab, et ajal, mil Prantsusmaa järgmiste presidendivalimisteni on jäänud vähem kui aasta, on värske küsitluse tulemuste kohaselt olukord praeguse presidendi François Hollande'i jaoks murettekitav.
Neljapäeval vasakpoolses ajalehes Le Monde avalikustatud küsitluse tulemuste kohaselt toetab ametisolevat presidenti valimiste eel üksnes 14% rahvast, samal ajal kui vabariiklaste tõenäolist kandidaati, endist presidenti Nicolas Sarkozyd pooldab 21%. Küsitluse andmetel on valimiste eel selgeks soosikuks massiimmigratsiooni vastasusega populaarsust kogunud Rahvarinde juht Marine Le Pen, keda toetaks koguni 28% valimisõiguslikust elanikkonnast.
Küsitlus, millega tehti algust möödunud aasta novembris ning mis vältab valimiste eelse ajani, toetub laiaulatuslikule valimile ning selle raames esitatakse küsimus 19 455-le inimesele. Seekordsed küsitlused tulemused on järjekorras juba neljandad.
Kõige suuremaks kaotajaks on seekordse küsitluse tulemuste kohaselt Hollande, sest nende inimeste hulk, kes on sotsialistist presidendi tegevusega täiesti rahulolematud, on tõusnud 43-lt protsendilt 53 protsendini. Kümne palli skaalal hinnati Hollande hinde 2,1 vääriliseks.
Kui Marine Le Peni toetus püsib praegusel tasemel, on Rahvusrinde juhile tagatud pääs Prantsusmaa presidendivalimiste teise vooru.
Prantsusmaa presidendivalimiste süsteem sarnaneb Austria omale. Hiljuti Austrias toimunud presidendivalimistel saavutas esimeses voorus võidu massi-immigratsiooni vastase Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer, kogudes 36,4% hääletest, ent valimiste teises voorus kaotas ta ülinapilt roheliste endisele juhile Alexander Van der Bellenile.
Paljud Marine Le Peni toetajad kardavad, et kuigi ta võib tulla valimiste esimeses voorus võitjaks, saab ta teises voorus vasakpoolsete erakondade jõudude ühendamise tõttu kaotuse osaliseks.
Neid kartusi võib kasvatada Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri hiljutine avaldus, et Euroopa Liit teeb kõik enda võimuses oleva ning on valmis rakendama ka majanduslikke sanktsioone, et hoida ära massiimmigratsiooni vastaste erakondade võimule tulek Euroopas.