SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid kommenteeris Tallinna TV saates "Nädal+" eelmise nädala olulisemaid uudiseid, peatudes põgusalt nii SAPTK ringreisil, Euroopa Liidu olukorral, presidendivalimistel kui ka haldusreformil.
Kommenteerides SAPTK ringreisi ütles Vooglaid, et terve nädala jooksul õnnestus kohtuda vaid mõne üksiku inimesega, kes ei poolda rahvaalgatuse õiguse taastamist Eesti Vabariigis. Vastusele küsimusele sellest, miks siis valitsus otsedemokraatia võimaluste taastamist ei toeta, kui sellele on rahva seas nii laialdane toetus, märkis Vooglaid, et põhjus on lihtne, kuna rahvaalgatuse õiguse taastamine tähendaks parteide võimumonopoli eitamist ehk nende võimu märkimisväärset kärpimist.
Seonduvalt olukorraga Euroopas nõustus Vooglaid saatejuhi väitega, et Euroopa Liit on hetkel nõrgem kui kunagi varem. Tema sõnul on Euroopa Liit, mis asutati majandusühendusena, hakanud ajapikku väljendama üha enam ambitsiooni kujuneda poliitiliseks liiduks ehk tsentraliseeritud võimuga liitriigiks. "Selles püüdluses on selgelt üle pingutatud, surutud oma tahet liialt palju peale ning püütud liialt palju võimu Brüsselisse koondada – mida rohkem seda tehakse, seda enamad rahvad hakkavad selle vastu protesteerima."
Sellel nädalal Eestit külastava Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kohta ütles Vooglaid, et tema sõnavõtud immigratsioonipoliitika teemal, et Euroopasse tuleks tuua veelgi rohkem immigrante, kõlavad hullumeelse inimese jutuna. "Ega teda ka Eestis eriti palavalt ei tervitata kellegi muu kui võimuparteide nomenklatuuri poolt, mis üritab ilmselt taas oma truualamlikkust tõestada, nagu kõrgete külaliste puhul ikka," sedastas SAPTK juhatuse esimees.
Vooglaid nõustus, et tõeliselt demokraatlikus riigis peaks presidenti ilmtingimata valima rahvas. "Kui 1933. aasta põhiseaduse kohaselt oli rahval kui kõrgeima riigivõimu kandjal oma võimu teostamiseks neli võimalust – rahvaalgatamise õigus, rahvahääletamise õigus, parlamendi valimise õigus ja presidendi valimise õigus –, millest on praeguses Eesti Vabariigis alles jäänud vaid üks, õigus valida Riigikogu," ütles ta rahva võimu näilisusele viidates.
"Eestis sisuliselt presidenti ei valita. Kogu aeg räägitakse presidendivalimistest, aga tegelikult president määratakse parteide ja nende tagatubade poolt omavaheliste kokkulepete alusel. Seega on isegi see retoorika eksitav. Kui me tegelikult tahaksime olla demokraatlik riik, mida me praegu ei ole, siis oleks elementaarne, et rahvas saaks ise valida oma riigipea. Praeguses korralduses ei ole president rahva president – ta on parteide president."
Vooglaiu hinnangul ei ole riiki enam paljudes maapiirkondades kohal, ei päästeteenistuse, politsei, meditsiiniabi ega haridussüsteemi näol, mistõttu pole õiglane, et maksud on kõigile inimestele sellest hoolimata ühetaolised.
Kommenteerides Pala valla volikogu otsust pöörduda Riigikohtu poole, et vaidlustada haldusreformi plaanis ettenähtud võimalus sunniviisiliselt kohalikke omavalitsusi liita, väljendas Vooglaid seisukohta, et protestiks on alust küll ning saab olema huvitav näha, mida riigi kõrgeim kohus otsustab. Vooglaiu hinnangul on kohalike omavalitsuste autonoomia põhimõtte taustal riigi keskvõimu püüdlus jõuga omavalitsusi liita ilmselgelt küsitava väärtusega.
"Ühelt poolt on see loomulikult probleem, et paljud maapiirkonnad on jäänud tühjaks ja et väikestes omavalitsustes pole enam piisavalt inimesi, aga selline jõuga haldusreformi tegemine keskendub vaid sümptomitele, jättes samas probleemi tegelikud põhjused tähelepanuta. Miks on nii juhtunud, et paljudes maapiirkondades pole enam inimesi? Mis on struktuurselt valesti läinud, et inimesed jooksevad kokku linnadesse ja põgenevad maalt ära? Siin on väga palju sellist, millega tuleks tõsiselt tegeleda. Aga lahenduseks ei ole see, kui omavalitsused väänatakse jõuga kokku, pigistades samas silmad kinni tegeliku olukorra suhtes, kus riiki pakitakse järk-järgult kokku."
Vooglaiu hinnangul ei ole riiki enam paljudes maapiirkondades kohal, ei päästeteenistuse, politsei, meditsiiniabi ega haridussüsteemi näol, mistõttu pole õiglane, et maksud on kõigile inimestele sellest hoolimata ühetaolised.
Kui Riigikohus peaks otsustama, et kohalike omavalitsuste sundliitmine on põhiseadusega vastuolus, siis ei saa Vooglaiu sõnul sellele osale seadusest üldse tugineda, kuna see on tühine, mis omakorda tähendaks, et vägisi ei saaks liita ühtegi kohalikku omavalitsust. "Seega võivad Riigikohtu asjakohasel otsusel olla väga kaugeleulatuvad tagajärjed," võttis ta teema kokku.