Kevin Majeres kirjutab käitumise inertsusest, mis toimib sarnaselt füüsikalisele inertsusele – alguses tundub mingisugune tegevus kahjutuna, ent hoogu kogudes vabadus väheneb. Seesugune protsess on kõigi emotsionaalsete ja sõltuvuslike häirete keskmes. Artikli aluseks on meestele suunatud konverentsil peetud loeng.
Nõiaringid ja vooruslikud ringid
Käitumisteraapias räägitakse käitumise inertsusest, mis toimib sarnaselt füüsikalisele inertsusele. Kui sõidate rattaga allamäge, märkate, et inertsus suureneb. Teil on lihtsam vändata, väntamine omakorda suurendab kiirust, mis jällegi teeb väntamise lihtsamaks – inertsus muudkui kasvab. Seesuguse inertsuse probleem aga seisneb selles, et järjest raskem on hoogu maha võtta ja oma liikumist kontrollida. Nõiaringides tekib samasugune inertsus. Alguses tundub tegevus kahjutuna, ent hoogu kogudes vabadus väheneb. Seesugune protsess on kõigi emotsionaalsete ja sõltuvuslike häirete keskmes.
Vastupidise, voorusliku ringi näitena mõelge spordialale, mida armastate harrastada, pillile, mida mängite, või mõnele oskusele. Meenutage esimesi kordi, kui selles kätt proovisite ning võrrelge seda oma praeguste oskustega. Mida püsivamalt te antud alaga tegelesite, seda lihtsamaks, lõbusamaks ja rahuldustpakkuvamaks see muutus, ning samas suurenes ka teie meisterlikkus. See on vooruslik ring.
Vooruslikud ringid viivad elus tõelise rahulduseni, võlts rahuldus aga tuleb nõiaringide hinnaga.
Vooruslikud ringid ja nõiaringid võimendavad meie tahtejõudu. Kui ma mõtlen oma otsusele saada arstiks, siis esmalt oli mu otsus nõrk ja muutlik. Olles õpingutes püsiv, kasvas mu huvi ja lõpuks ka võimed ning tegevus muutus järjest rahuldustpakkuvamaks. Nüüd ei tahaks ma tegeleda mitte millegi muuga. Oma professionaalse kutse järgimise vooruslik ring on võimendanud mu tahtejõudu, tehes mu otsuse tegutseda meditsiini valdkonnas üha tugevamaks ja kindlamaks.
Nõiaringide puhul on lugu vastupidine: allamäge väntava mehe näitel võib tunduda, et kõik läheb lihtsamaks, aga hoo mahavõtmine ja suunamuutus muutub järjest raskemaks. Tema otsus mäest alla sõita võimendub, aga temast on saanud protsessi ori ning lõpuks satub ta meeleheitesse – ta on kaotanud vabaduse, mis tal alguses oli.
Moraali, käskude, reeglite mõte on kaitsta meid nõiaringide eest. Me vajame neid. Reeglid ütlevad meile, millal MITTE vändata, sest teatud suunal liikudes väntama hakates võib kokkupõrge olla vältimatu. Ent selleks, et moraalselt edeneda, ei piisa reeglite järgimisest. Lisaks peame püüdlema vooruse poole, millele käsk viitab. "Ära anna valetunnistust" tähendab, et valetamine on väär, aga inimest ei motiveeri lihtsalt keelust üleastumise hirm, vaid ta õpib armastama ausust. Alguses on see ehk raske, aga tasapisi muutub ausaks jäämine lihtsamaks, inimene õpib olema aus, samas teiste tundeid haavamata, ning ausus saab talle järjest armsamaks. Voorust harjutades muutub see lihtsamaks ja rahuldustpakkuvamaks. See on sõna otseses mõttes vooruslik ring.
Puhtuse voorus
Mis puudutab seksuaalkäitumist, siis pakuvad usk ja mõistus meile selgeid reegleid, kuid, taaskord, reeglitest ei piisa. Peame armastama puhtuse voorust, et selle poole püüelda isegi siis, kui see on meie jaoks raske.
Puhtus on voorus, mis hiilgab – eriti silmades. See on valgus meie hinges, mistõttu keha tundub kerge – keha pole hingele koormaks. Loomulikul tasandil tugevdab puhtus mõistust: meie intelligentsus kasvab, meie arusaam asjadest muutub selgemaks; oleme fokusseeritumad ja motiveeritumad ning suudame armastada teisi, olemata isekas.
Üleloomulikul tasandil teeb puhtus meie kehadest sobivad templid Pühale Vaimule. Tänu puhtusele püsib Jumal kõigi meie armastuste keskmes ning meil on lihtne öelda "Ei" naudingutele, mis paneks meid ütlema "Ei" Jumalale.
Ükskõik, kas vaatleme loomulikku või üleloomulikku tasandit, puhtus on alati armastuse võit meie elus.
Pere jaoks seisneb isa puhtuses perekonna tugevus ja stabiilsus. Tema puhtus toob kaasa rõõmu ja rahulduse suhtes tema naisega. Puhtus kõrgendab tema võimet leida elust rõõmu: kõigepealt oma suhtest Jumalaga, siis olles armastav abikaasa ja isa, siis olles hea sõber, olles perele hea leivateenija jne. Kõik need hüved on rõõmu allikad, ning need rõõmud on peamiselt vaimsed. Puhtus hoiab need rõõmud esikohal. Rõõm toidust ei ole teiste rõõmude seas kõrgel – kui see oleks kõrgemal, kui on tema koht, tähendaks see, et mees on õgard. Sarnaselt, kui seks oleks rõõmude nimekirjas liiga kõrgel, oleks see märk ebapuhtusest.
Puhtus tõstab seksi tõelise abikaasade vahelise armastuse ja kiindumise näitamise vahendi staatusesse selle asemel, et olla peamiselt naudinguallikas; see teeb seksist ligimesearmastuse akti. Kui mõlemad abikaasad näevad seksuaalses läheduses teineteise armastamise viisi, uueneb ja tugevneb nende liit pidevalt, ning kui nad näevad selles Jumala armastamise viisi, jäävad nad avatuks Jumala loomistegevusele uue elu andmise imes. Tänu ligimesearmastusele ei saa seksist omaette eesmärk ning mehed on õnnelikud ja rahul – rahul ka oma seksuaaleluga.
Seks on miski, mis võib olla ilus, tervislik ja püha, kui see on oma õigel kohal.
Ebapuhtus ja pornograafia
Ebapuhtus rikub selle kõik. Lihahimu teeb naudingust seksi peamise eesmärgi, tehes seega seksist omaette eesmärgi, mis seisab kõrgemal Jumalast, abikaasast, perekonnast. Lihahimu paneb seksi südames esikohale. Kui lihahimu on mehe südame võitnud, on perekond ohus: ei või kunagi teada, mida ta on nõus seksuaalse naudingu nimel ohverdama. Seega destabiliseerib isa ebapuhtus kogu perekonna.
Täiskasvanud inimeste puhul on seksuaalse huvi püsimiseks vaja tõelist ja ülevat armastuse vormi – ligimesearmastust. Kui inimesel pole kõrgeid ideaale, mis romantikat elus hoiaksid, hakkab tal igav ning ta hakkab romantilist pinget otsima mujalt. Jäädava pühendumiseta ja tõelise armastuseta oma abikaasa vastu hakkavad siis seksis domineerima loomalikud instinktid.
See selgitab, miks mehed kasutavad pornograafiat. Pornograafia võim tuleb viisist, kuidas see petab aju primitiivset, instinktiivset osa: selle piirkonna üks puuduseid on asjaolu, et see ei tee vahel kujutisel ja reaalsusel. Mehe ajule näib, et pornograafia pakub piiramatut arvu naisi, kes on valmis seksuaalseks kontaktiks. Iga uue partneri ilmudes saab iha hoogu juurde.
See tähendab, et aju instinktiivne osa hakkab eelistama pornograafiat reaalsele seksuaalsele vahekorrale abikaasaga. Mõelge male ja uusima arvutimängu mängimise erinevusele. Male on küll füüsiline, aga arvutimängu intensiivsusega see võistelda ei suuda. Aju primitiivne osa eelistab videomängu – ning see eelistab pornograafiat.
Lisaks põhjustavad keemilised reaktsioonid ajus olukorra, kus sama efekti saamiseks on vaja järjest suuremat stimulatsiooni. See ongi põhjus, miks pornograafia põhjustab nõiaringi. Kasutajad leiavad, et peavad sama elamuse saamiseks pornograafiat tarbima üha pikemate perioodide vältel, külastama üha rohkemaid lehekülgi. Pornograafia suurem tarbimine aga tekitab olukorra, kus stimulatsiooni tundmiseks vajab inimene veelgi rohkem pornograafiat.
Nõiaringist vooruslikku ringi
Kuidas sellest nõiaringist väljuda? Hea uudis on see, et enamik inimesi, kes võtavad vastu otsuse pornograafiast täielikult loobuda, on selleks võimelised. Nad saavad aru tekkinud kahjudest ja ohtudest ning reageerivad tugevalt. Nad kasvavad puhtuse vooruses, nähes rõõmu, rahu ja arvukaid hüvesid, mida see endaga kaasa toob.
Kui meil on raskusi sõltuvuskäitumise muutmisega, saame toetuda konkreetsetele pidepunktidele.
Esiteks peame väljakutsetes nägema arenemisvõimalusi ja mitte lihtsalt ohtusid. Kui mõtleme kiusatustest kui ohtudest, tekib meil nende ees hirm. Hirm aga halvab ajutegevust, mistõttu on tõenäolisem, et vastame olukorrale automaatselt. Paradoksaalsel kombel võib hirm kiusatuse momendi ees teha meid võimetuks sellele vastu panema, kui see moment saabub. Hirm ei käi kokku kannatlikkusega, sest kannatlikkus tähendab näha väljakutset võimalusena oma ideaale ellu viia, kannatades samas ära ebamugavuse, mida rahuldamata iha põhjustab.
Teiseks peame väljakutse julgelt vastu võtma. See tähendab, et näeme katsumusi treeninguna, mis aitavad meil omandada enesekontrolli oskusi. Peame uskuma, et oleme võimelised arenguks ning et iga pingutus, mille väljakutsele vastu astudes teeme, toob kaasa proportsionaalse arengu. Kiusatustega hästi toime tulles vooruste jõud meis aina kasvab. Esimesed katsumused on raskeimad, head harjumused aga järjest süvenevad ning vooruslikult elamine muutub üha lihtsamaks.
Olenemata sellest, millised on olnud inimese eelnevad kogemused, on ebapuhta käitumise nõiaringist puhtuse vooruslikku ringi astumine kõigi jaoks võimalik.
Tõlkinud Maria Vooglaid