Kahju, mida kokkupuutumine pornograafiaga noortele tekitab, on pikaajaline ja mõõdetav. Ekspertide arvates on olukord täna hullem kui kunagi varem ning pornograafia levik mõjutab kogu ühiskonda.

Möödunud aasta juuli keskel USA Kapitooliumi külaliskeskuses toimunud konverentsil lükkas doktor Gail Dines ümber müüdi, et pornograafia on lihtsalt tänapäeva pin-up. Tegelikult on tänane peavoolu pornograafia uskumatult dehumaniseeriv, alandav ja vägivaldne. Dines tsiteeris uuringut, kus leiti, et 88 protsenti viiekümne kõige populaarsema pornograafilise filmi stseenidest sisaldasid naistevastast vägivalda. Pornograafia sisu pole seks, vaid “viha naiste vastu”.

Dines vahendas ka ühe pornograafiliste filmide produtsendi kogemust, mille kohaselt naised ilmuvad tänapäeval võtteplatsile “pornovalmilt”. Ta lisas, et “kuulume kultuuri, mis hüperseksualiseerib tüdrukuid juba väga noorest east ning surub nad võltsi “plastik”-seksuaalsusse, mis tuleb pornograafiast ja mitte neist endist.” Suurem osa tema ettekandest on aga siin kordamiseks liiga graafiline.

Samal üritusel ettekande teinud Cordelia Anderson nimetas meie kultuuri laialt levinud pornograafiakasutust “ajaloo suurimaks reguleerimata sotsiaalseks eksperimendiks”. Olles seksuaalse ärakasutamise ja pornograafia mõjusid aastakümneid uurinud, väidab Anderson, et tegu on ilmselge rahvatervise kriisiga.

Anderson osutas uuringutele, mille kohaselt on peaaegu kõik noormehed pornograafiaga kokku puutunud. Enam ei piisa vaid omaenese laste kaitsmisest, kuivõrd nende eakaaslaste arusaamades on vägivaldne pornograafia muutunud normaalseks. Selle asjaolu mõjud on avalikud ja kahjusid võib märgata kõikjal.

Anderson usub, et olukorra muutmiseks on vaja avalikku haridusstrateegiat, seadusandlikku algatust, ärilist survet ning uuestisünni läbi teinud meediakultuuri. “Ainult üksikisiku tasandil tegutsedes pole eales olnud võimalik saavutada kontrolli laiahaardelise sotsiaalse korratuse üle,” ütles ta.

Lisaks Dinesile ja Andersonile esinesid üritusel veel mitmed spetsialistid, kes käsitlesid pornograafia poolt põhjustatud terviseriske. Doktor Donald Hilton selgitas, kuidas pornograafia muudab ajukeemiat ning doktor Melissa Farley vaatles seost pornograafia, prostitutsiooni ja inimkaubanduse vahel. Lisaks kõneles üritusel Ed Smart, kelle toona 14aastane tütar Elizabeth rööviti 2002. aastal oma toast vanematekodus ning keda peeti seejärel üheksa kuud ühe abielupaari juures seksiorjana. Smart käsitles oma ettekandes pornograafia rolli tema tütre orjastamises ja temavastases seksuaalses vägivallas.

Ehkki nimetatud konverentsil pornograafia põhjustatud probleemide seda tahku ei käsitletud, sooviksin välja tuua veel ühe sotsiaalse kriisi, mille tekkimises pornograafial on oluline roll: samasooliste “abielu” aktsepteerimise. Oma eelmisel aastal avaldatud uuringus “Suhted Ameerikas” leidis Mark Regnerus, et nende regulaarselt kirikus käivate kristlaste hulgast, kes ei toeta samasooliste “abielu”, arvab vaid 4,6 protsenti, et pornograafia kasutamine on aktsepteeritav. Samas samasooliste “abielu” toetavatest kristlastest peab pornograafiat lubatavaks 33 protsenti.

Regnerus ei pea eelpool toodud seost kausaalseks, küll aga nendib ta, et “mis puudutab seksuaalsust, meenutavad meie moraalsed süsteemid personaliseeritud tööriistakasti, mis on tugevalt mõjutatud sotsiaalsetest lähtepunktidest”. Tänapäeva seksuaalsed kombeid vaadeldes on selge, et pornograafiast on saanud mõjuvõimas sotsiaalne lähtepunkt, mis teeb mõõtmatut kahju lastele, peredele ja kogu ühiskonnale.

Portaalist LifeSiteNews tõlkinud Maria Vooglaid