Keskerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed algatasid esmaspäeval toimunud riigikogu erakorralisel istungil põhiseaduse muutmise seadustamaks presidendi otsevalimised. Samal ajal kostab meedias hääli, et "piinliku jandi" kordumise vältimiseks tuleb valmiskorda muuta hoopis selliselt, et kaotatakse võimalus tühja sedeliga valimistulemusi mõjutada.
Erinevad arvamusküsitlused näitavad, et suurem osa Eesti kodanikest toetab presidendi otsevalimisi. Ka presidendid Arnold Rüütel ja Lennart Meri on olnud otsevalimiste toetajate seas. Tegemist on juba kolmeteistkümnenda korraga, mil riigikogus algatatakse presidendi otsevalimiste seadus, kui seni on võimuerakonnad kõik katsed maha hääletanud.
Esmaspäeval algatatud põhiseaduse muutmise kohaselt antakse edaspidi presidendikandidaadi ülesseadmise õigus nii erakondadele kui ka vähemalt 10 000 hääleõiguslikule kodanikule. Valituks osutuks kandidaat, kes saab üle poole hääletamisel osalenute häältest.
Presidendi otsevalimiste seadustamine on EKRE programmiline seisukoht, vahendab portaal Uued Uudised.
Samal ajal kostab Eesti ajakirjanduses hääli, et presidendi valimise korda tuleb muuta selliselt, et tühjad sedelid ei läheks enam arvesse. See võimaldaks mõnele jõule sobiva kandidaadi läbi suruda ka vähemuses olijate häältega. Valimisseaduse seesuguse "peenhäälestuse" tulemusena oleks Siim Kallasest saanud president, kuigi valimiskogus toetasid teda vähem kui pooled liikmed.
"Vabaerakond on pannud ette muuta seadust nii, et nn valged valimissedelid enam võimust ei saaks ja presidendiks valitaks see, kes saab valimiskogus teises voorus kõige rohkem hääli. See on kõige lihtsam võimalus vältida piinliku jandi kordumist, muutmata samas võimuharude tasakaalu, mis on meil Eestis ju siiani üpris hästi toiminud," kirjutab Postimees.