Hoolimata sellest, et algne idee on hea, ei ole ettevõtja ja poliitiku Karli Lamboti hinnangul Rail Balticul lootust end kavandatul kujul ära tasuda ning sellisena tuleks projekt peatada.
"Mina pole ainukene kahtleja. Transiidi- ja logistikasektoris on hulk teisi kahtlejaid ning osad nendest on oma seisukoha ka avalikult välja öelnud. Ei, praegusel kujul väga tõenäoliselt see projekt ennast ära ei tasu," ütleb Lambot, kelle sõnul tuleb projektiga minna algusesse ning hakata seda rahulikult analüüsima ja kaaluma.
"Idee iseenesest on suurpärane, aga meil ei ole mõtet teha asja, millele meie lapsed ja lapselapsed hakkavad peale maksma. Raudteeühendus Euroopaga tuleb teha sellisel kujul, et ta ennast ära tasuks. Eeldused selleks loodetavasti on olemas ja neid tuleb nüüd rahulikult hakata kaaluma," arvab Karli Lambot.
Kas kellelgi on ettekujutust, millised on Rail Balticu hoolduskulud?
"AECOM-i uuringus, millele tuginedes on siiamaani otsused tehtud, on räägitud 52 000 eurost kilomeetri kohta aastas. Need on vaid väga otsesed hoolduskulud, nagu liiva ja killustiku raudtee alla panemine. Oponendid väidavad, et nii suured ja kallid projektid nõuavad aga hoolduskuludeks 5–10% projekti kogumaksumusest igal aastal. Tõenäoliselt on need summad igal juhul väga suured," selgitab Lambot.
Lamboti sõnul pole küsimus mitte ainult selles, kas me peame riigieelarvest täiendavalt kinni maksma hoolduskulu, vaid silmas tuleb pidada ka seda, et rongid ehk veerem, mis raudteel liigub, on iseenesest juba väga kallis.
"Kui see projekt pole tasuv, siis tuleb ka nende hooldamiseks ja käigushoidmiseks riigieelarvelisi vahendeid ehk meie kõigi maksuraha sisse panna," järeldab Lambot.
Prognooside kohaselt hakkab Rail Balticut kasutama vähe inimesi, ent kas selle projekti võiksid tasuvaks teha kaubaveod?
"Kui projekt mõistlikult ellu viia ja eeldada, et meil on aastakümneid veel rahuaeg ehk me saame oma majanduses rahulikult toimetada ning kaubavahetus mõistlikes piirides kasvab, siis iseenesest on loomulikult suurepärane, et meil on alternatiivne võimalus, kuidas olla Euroopaga seotud," vastab Karli Lambot.
"Eesti ja kogu Baltikumi ning selle piirkonna kaubaveod väikesed ei ole. Kui kauba saab otstarbekalt ja hea hinnaga raudteele ümber suunata, siis oleks see suurepärane. Kas Rail Baltic kutsub esile uued täiendavad kaubavood – paljud unistavad arktilisest kaubavahetusest Hiina ja Euroopa vahel –, siis selles oleksin ma pigem väga ettevaatlik ja skeptiline. Niisugustele unistustele nii kallist projekti kindlasti rajada ei tasuks," on Lambot ettevaatlik.
Lamboti hinnangul on ka siin kohapeal kaubavood olemas ja kui neid saaks mõistlikult raudteega transportida, siis oleks see suurepärane, kuigi seda ei pea tegema nii pompöössel ja kallil kujul.
Mida Rail Balticu projektiga praegu teha tuleks?
"Mina arvan kindlasti, et Rail Balticu puhul tuleks nüüd aeg maha võtta ja nentida, et nii suure projekti jaoks pole senised analüüsid ja uuringud olnud piisavad. Me räägime vähem kui kümnest aastast. Alguspunktist oleme praegu jõudnud siia, kus kohe tahetakse kopp maha lüüa. See ei ole nii suurte projektide puhul loomulik. Need nõuavad väga põhjalikku kaalumist ja analüüsimist. Praegu tundub, et kui me kohe ehitama hakkaksime, teeksime vea," tõdeb Lambot, kelle hinnangul tuleb projekt seisatada kavandatud kujul.
"Planeerimine ja ehitamine tuleb ära jätta ja hakata sõltumatult raudteetaristu Euroopaga ühendamist hindama," annab Lambot nõu.
"Veelkord – minule see idee meeldib ja ma väga tahaksin, et see ka lõpuks õnnestub, aga selleks tuleb teha väga rahulikku ja põhjalikku tööd," ütleb Karli Lambot kokkuvõtteks.
Rail Balticu majandusliku tasuvuse osas on Karli Lambot mitmel korral sõna võtnud ka meedias. Äripäevas ilmunud artiklis kirjutas ta, et Rail Balticu puhul oleks saatuslik viga selle majanduslikust tasuvusest mööda vaadata.
"Ilma majandusliku tasuvuse alussambata tänast Euroopa Liitu tõenäoliselt ei oleks. Rail Balticu puhul on viga sellest mööda vaadata. Me ei suuda juba olemasolevat nn vene laiusega raudteetrassi tänaste investeeringute mahu juures töökõlblikuna hoida ja peame igal aastal leidma paarkümmend miljonit eurot lisaraha. Tegelikke valikuid on ainult kaks: kas reisijad hakkavad oluliselt rohkem maksma või tuleb koormus riigieelarve kaudu maksumaksjate õlgadele panna. Majanduslikult mittetasuva Rail Balticu puhul tuleb teha sarnaseid otsuseid, kuid summad ja järelikult ka risk on juba oluliselt suuremad," kirjutas Lambot juba üle kahe aasta taguses artiklis.
Karli Lambot lisas, et Venemaad ei peaks kõikides olukordades pelgama ning tasapisi tuleks teda rohkem Euroopga siduda. "Rail Balticu kontekstis tähendaks see põhimõttelise võimaluse loomist, et tulevikus ühendaks Lääne-Euroopa laiusega raudtee vene suurlinna Peterburi Euroopa raudteevõrguga. Praegused trassivalikud seda aspekti hästi ei arvesta," kirjutas Lambot.
Hiljuti avaldati 101 avaliku elu tegelase pöördumine, milles soovitakse Rail Balticu projekti peatamist sellisel kujul, nagu seda parasjagu planeeritakse.
"Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, mille eluruum moodustaks loomuliku terviku. Soovime, et Eestile oleksid tagatud ladusad ühendused Euroopaga, mis ei ohustaks ei Eesti inimest ega loodust, ei ohustaks Eesti tulevikku ega jätaks unarule meie siseriigi raudteid, mille kaasajastamine pole vähem tähtis kui raudteeühenduse parandamine muu Euroopaga.
Oleme veendunud, et praeguses faasis on hea tahtmise korral Rail Balticu projekti ja kontseptsiooni muutmine jätkuvalt võimalik. Terve mõistuse nimel tuleb praegused Rail Balticu arenduskavad üle vaadata ning suurehitise ettevalmistustöö, selleks taotletavad raha ja loodud ühisettevõtte energia suunata ümber olemasolevate raudteede rekonstrueerimisele," seisab 101 avaliku elu tegelase pöördumises.
101 avaliku elu tegelase hinnangul on kiire raudteeühendus Euroopaga võimalik sisse seada vastutustundlikumal ja säästlikumal viisil, kui seda praegu kavandatakse.
"Nimelt, kui meil on juba euroraha käeulatuses, et Eesti Euroopaga eurolaiuses raudteega ühendada, siis tuleks lihtsalt ehitada Tallinnast lõuna suunas minevad praegused raudteed ümber eurolaiuseks, vajadusel kahe rööpmepaariga teeks," pakuvad avaliku elu tegelased oma pöördumises välja ühe võimaliku lahendusena.
Pöördumisele allakirjutanute seas on lisaks Karli Lambotile ka Tõnis Mägi, Andres Tarand, Jaak Jõerüüt, Jaan Kaplinski, Mihkel Kunnus, Fred Jüssi, Tõnis Lukas, Leelo Tungal, Erkki-Sven Tüür jpt.