Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse arvates tuleb senised tööd Rail Baltica joonlauatrassil üle Pärnu peatada, spetsialistide ja avaliku arutelu vahendusel kujundada üleeuroopaliste ja regionaalhuvide kontseptsioon ning sellest lähtudes valida optimaalne raudteetrass ja -taristu.
Vabaerakonna Tartu piirkonna juht Vahur Kollom ootab Tartu linnavõimult tegutsemist, et Eesti haridus-, teadus- ja kultuurikeskus Tartu saaks kiirraudteega ühenduse Euroopaga.
Avalduse algataja Raik-Hiio Mikelsaar on aastaid rõõmustanud Euroopaga ühendava kiirraudtee Rail Baltic rajamise algatuse üle.
"Algus oli paljutõotav, kuid siis hakkas kiiva kiskuma. Koos Hardo Aasmäega käisime Kalle Pallingu poolt juhitavas riigikogu komisjonis õigluse eest seismas, paraku aga ei saanud me tookord riigijuhtidelt tuge, Pärnu trassi initsiaatoritel on õnnestunud levitada inimeste hulgas "rong on läinud, läänetrass on ainuvõimalik" meeleolu," nimetas Mikelsaar.
Raik-Hiio Mikelsaar on ka üks 30. septembril Postimehes avaldatud 101 ühiskonnategelase kirja autoreist.
Vabaerakondlane Margo Saaremets lisab, et Rail Balticu projekti lähtealus on tasakaalust väljas, pole regionaalseid ja üleeuroopalikke huve arvestavat kontseptsiooni ning sellest lähtuvat kõigi alternatiivide adekvaatset võrdlusanalüüsi.
"Taunin põhjendamatuid poliitilisi kannapöördeid, kinniseid otsustusprotsesse ning demagoogilisi väiteid, et läänetrassi kritiseerijad on põhimõtteliselt vastu ning tahavad hoida Eestit isolatsioonis," ütleb Margo Saaremets. Tema sõnul pole neil põhjustel avalik debatt liikunud ühtsuse suunas, vaid on lõhestanud vastanduvaid osapooli veelgi.
Saaremetsa hinnangul on Tartu kaudne diagonaaltrass parim kompromiss eelarve, marsruudi efektiivsuse (reisijatevedu, kaubandus), looduskeskkonna ja inimasustuse kahjude osas ning avab rohkem Eesti piirkondi ja linnu Euroopale.
Vabaerakonna Tartu piirkonna juht Vahur Kollom lisab, et Tartu linnavõim on nagu vabariigi valitsuse sülekoer, kes on kohati ära unustanud linna huvid ja inimesed, keda nad esindavad. "Tartu linna, kui Eesti haridus-, teadus- ja kultuurikeskuse ühendamine kiirraudtee vahendusel Euroopaga on ülimalt oluline," rõhutab Kollom.
Tartu vabaerakondlased teevad ettepaneku jätkata kiirraudtee projekteerimistööd Tartu ja Valga kaudu ning edasi Valmiera, Cesise ja Sigulda suunal. Lähiajal on kavas selgitada niisuguse trassi eeliseid ka lõunanaabritele.
Lisatud avalduse tekst.
Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse avaldus Rail Balticu rajamise kohta
- november 2016
Tunnetame ja tunnustame vajadust edendada reisiliiklust ja kaubavedu Euroopa riikides ja oleme rahul, et transpordivolinik Siim Kallase toel algatati palju aastaid tagasi Eestit, Lätit ja Leedut omavahel ja naabermaadega ühendava kiirraudtee Rail Balticu rajamine. Eesti Vabaerakonna Tartu piirkonna juhatuse arvates pidanuks hiigelettevõtmise realiseerimist alustama spetsialistide ja avaliku arutelu vahendusel, kujundades üleeuroopaliste ja regionaalhuvide kontseptsiooni ning tegema sellest lähtuva optimaalse raudteetrassi ja -taristu valiku.
Euroopa Liit ei dikteerinud Baltimaadele kiirraudteede ehitamise tingimusi regionaaltasandil – trassi kulgemise kavandamine jäeti riikide enda hooleks. Eestis avalikku debatti ei korraldatud ja asjaajamine jäeti kitsa otsustajate ringkonna kätte. Andrus Ansipi valitsemisajal algatati olemasolevate raudteede moderniseerimise baasil põhja-kagu suunalise diagonaaltrassi projekteerimine. Avalikkusele teadmata põhjustel muudeti kabinetivaikuses esialgset plaani ning hakati kavandama uut ja hirmkallist, ühekülgselt vaid riikidevahelisele kaubaveole orienteeritud Tallinn-Pärnu "joonlauatrassi", mis toob kaasa laiaulatuslikke looduskeskkonna ja inimasustuse kahjustusi ning kurnab tarbetult riigi maavarasid. Ebakindlust põhjustavaks asjaoluks riigile sai ka Euroopa Liidu poolse rahastuse ebajärjekindlus ning sellest tulenev omafinantseeringu riskantsus. Trassi muutmise põhjendamiseks telliti tasuvusuuring firmalt AECOM, mis The Wall Street Journal-is (21.09.2015) ilmunud artikli andmetel on Austraalias algatatud kohtuasjas ülioptimistlike prognoosidega tekitanud 201 miljoni dollarilise kahjunõude. Olukorda ei päästa ka firma Ernst & Young kaasamine, sest neilt on tellitud vaid läänetrassi variantide analüüs, mitte aga lääne- ja diagonaaltrasside tasuvuse võrdlus.
Vaatamata kaotatud ajale ja miljonitele eurodele peame vajalikuks jätkata tööd Tallinn-Tapa-Tartu-Valga trassi planeerimisega. Eesti haridus-, teadus- ja kultuurikeskus Tartu on vaja siduda Euroopaga. Antud trass tagaks tasakaalu reisiliikluse ja kaubaveo vahel. Oluline on arendada koostööd Lätiga, sest meie lõunanaabrile oleks "inimtühja" läänetrassi Pärnu-Riia rajamine veelgi kahjulikum, kui Eestile "hõreasustusliku" Tallinn-Pärnu trassi loomine. Mõlemale naaberriigile oleks regionaalpoliitiliselt kasulikum, kui Läti perifeersesse lääneossa uue raudtee ehitamise asemel kaasajastataks tihedat maa-asustust ja kolme linna – Valmiera, Cesis ja Sigulda – läbivat raudteed.
Lähtudes eeltoodust, teeb Vabaerakonna Tartu juhatus Riigikogule järgmised ettepanekud:
- Peatada Rail Balticu Pärnu-kaudse läänetrassi projekteerimine.
- Koostada üleeuroopaliste ja regionaalhuvide kontseptsioon ja võtta see aluseks trassi valikul.
- Kaaluda Rail Balticu trassi kulgemist marsruudil Tallinn-Tapa-Tartu-Valga, mis tagaks parema tasakaalu reisiliikluse ja kaubaveo vahel.
- Siduda Eesti haridus-, teadus- ja kultuurikeskus Tartu hästi projekteeritud ja ehitatud kiirraudtee vahendusel Euroopaga.