Konservatiivse Rahvaerakonna esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme soovitab poliitikasse sekkunud kaitseväe juhatajal Riho Terrasel kaaluda sobivust oma ametisse.
"Kaitseväe juhataja ei tohi seaduse järgi poliitikasse sekkuda. Selle põhimõtte vastu on Riho Terras korduvalt eksinud. Veelgi skandaalsem on, et Terras ei ole tuttav põhiseaduses sätestatud Eesti riigi eesmärgiga, milleks on rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade," ütles Helme.
"Terrase eelmisel nädalal Eesti Päevalehele väljendatud seisukoht, et Eesti riik ei peaks defineerima ennast keele ja kultuuri järgi, on põhiseadusega selges vastuolus. Kõrge riigiametniku, eriti kaitsevägede ülemjuhataja suust kõlab selline avaldus pehmelt öeldes ootamatult."
Kindralleitnant Terras ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et me ei peaks ennast defineerima meile väga olulise keele ja kultuuri järgi, vaid selle järgi, et Eestis on alati olnud palju erinevaid rahvuseid koos.
Terrase kaasajooksmisele vasakpoolse poliitilise propagandaga ei tohiks läbi sõrmede vaadata.
Helme tuletab meelde, et Terras on üritanud poliitikasse sekkuda varemgi, esinedes samuti rahvusriigi ideed kahtluse alla seadvate seisukohtadega.
"Eelmisel aastal rändekriisi alguses rooskas kaitseväe juhataja Eesti inimesi väidetava võõraviha eest. Võõravihas süüdistamine on multikulti-aktivistide lemmiktaktika immigratsioonivastaste rahvuslaste sildistamisel. Terrase kaasajooksmisele vasakpoolse poliitilise propagandaga ei tohiks läbi sõrmede vaadata."
Helme sõnul tõstatavad Terrase seisukohad küsimuse tema sobivusest oma ametikohale.
"Arvestades korralagedust laevastikus ja lünki Eesti kaitsevõimes, peaks kaitseväe juhataja keskenduma probleemide lahendamisele oma haldusalas. Kui on kiusatus kaasa lüüa poliitikas, tuleks oma ametikoht vabastada seadusest rohkem lugu pidavamale isikule ja kandideerida valimistel näiteks sotside nimekirjas," ütles Helme.
Terrase sobimatule sõnavõtule juhtis möödunud nädalal tähelepanu ka portaal Objektiiv. Peatoimetaja Veiko Vihuri kirjutas, et Eesti poliitiline ladvik – paljud poliitikud, kõrged riigiametnikud ja ohvitserid – on de facto hüljanud Eesti kui rahvusriigi kontseptsiooni ning esindavad püüdlikult ideed paljurahvuselisest ja -kultuurilisest Eestist.