Eesti suurim päevaleht Postimees kordab kajana USA praeguse administratsiooni mantrat, et Venemaa "häkkis" sealseid presidendivalimisi.
Mingisuguste nn Vene häkkimiste kohta valimismasinatesse Ameerika Ühendriikides pole ühtegi tõendit.
Küll aga on Georgia osariigi sekretäri büroo kinnitanud ebaõnnestunud küberrünnakuid nende võrgu pihta USA sisejulgeolekuministeeriumi (Department of Homeland Security, DHS) aadressidelt presidendivalimistega seotud kuupäevadel.
Nüüd võib aga Postimehe veebiväljaandest lugeda pealkirja: "USA vastulöök Venemaa häkkimistele valimistel: väljasaatmised ja sanktsioonid." Veebiväljaande avalehel on toon keeratud veelgi teravamaks: "USA karistab Venemaad küberrünnakute eest väljasaatmiste ja uute sanktsioonidega."
"USA president Barack Obama saatis vastuseks Venemaa küberrünnakutele presidendivalimistel neljapäeval välja 35 Vene diplomaati ja kehtestas sanktsioonid FSB ja GRU vastu," kuulutab Postimees, võttes Vene küberrünnakuid kui fakti.
Kremli poolt lubatud vastus sanktsioonidele on aga ajalehe poolt irooniliselt tembeldatud «adekvaatseks» – jutumärkides.
Postimees kirjutab ühtlasi, et USA kehtestas samuti sanktsioonid Riikliku Luure Peavalitsuse GRU ja Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse FSB vastu, samuti neljale GRU juhile, lisaks ka firmadele, mis Valge Maja kinnitusel toetasid rahaliselt GRU tegevust häkkimisrünnakutes USA valimiste mõjutamiseks, ning kahele isikule, kes samuti on seotud küberrünnakutega.
Postimehe andmetel kavatseb USA avaldada tõendid, et küberrünnakud pärinesid arvutisüsteemidest, mis on seotud Vene luurega.
See väide põhineb ilmselt The New York Timesi artiklil, kus aga nenditakse, et otseseid seoseid GRU ja FSB ametnikega ei ole tõestatud.
Nagu kirjutab NYT, avaldatakse eelseisva kolme nädala jooksul (siis lõpeb Obama ametiaeg – toim) detailsem ettekanne luureandmetest, kuigi suures osas jääb informatsioon eeldatavasti salastatuks.
Bloombergi andmetel on aga USA väidetavad luureandmed seotud häkkimistega Demokraatide rahvuskomitee (DNC) arvutitesse, mitte valimismasinatesse.
Mäletatavasti väitis USA Iraagi invasiooni eel end omavat tõendeid selle kohta, et sealsel diktaatoril Saddam Husseinil olid massihävitusrelvad. Hiljem selgus, et selliseid tõendeid tegelikult ei eksisteerinud.