Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas riigikogu juhatusele pöördumise, et viimane võtaks seisukoha vabariigi presidendi, Eesti Kohtunike Ühingu ja riigikohtu esimehe sekkumisele parlamendi töösse.
"Eelnimetatud ameti- ja eraisikud on sekkunud riigikogu rutiinsesse töösse, tuues ettekäändeks fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnavõtu 20. märtsil riigikogu suures saalis," põhjendab pöördumist EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.
"Sekkumise põhjendusena tuuakse välja mure võimude lahususe pärast, kuid ilmset teadlikult jäetakse kahe silma vahele asjaolu, et nimetatud kuupäeval riigikogus justiitsminister Urmas Reinsalule esitatud arupärimise keskseks teemaks oli just võimude lahususe põhimõtte rikkumine kohtunike poolt."
Põlluaasa sõnul rikuvad võimude lahususe põhimõtet just vabariigi president ja Riigikohtu esimees.
"Teisiti kui katsena suukorvistada neist sõltumatut ja rahvalt valimistel mandaadi saanud poliitikut pole nende sekkumist võimalik käsitleda. Selle sekkumise tsenseerimisele suunatud iseloom tuleb selgelt esile nõudmises, et riigikogu juhatus ja vanematekogu peab Martin Helme sõnavõtule hinnangu andma. Sisuliselt tähendab see, et Eesti Vabariigi kõrgeimat võimuorganit, rahva poolt valitud parlamenti, kes on mandaadi andjaks nii valitsusele, presidendile kui ka riigikohtu esimehele, püütakse allutada nende poolt volitatud institutsioonide esindajatele," selgitas Põlluaas.
"Just see, mitte Martin Helme allegooriline sõnakasutus, on oht demokraatiale ja võimude lahususe põhimõttele. Konservatiivide fraktsiooni liikmed on üksmeelsed selles, et riigikogu ei saa ega tohi taolisele päevapoliitilisele šantaažile alluda. Ühtlasi juhime tähelepanu, et põhiseaduse paragrahv 62 kaitseb riigikogu liikme sõnavabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis."
Põlluaasa sõnul ootab fraktsioon, et riigikogu juhatus võtaks presidendi ja riigikohtu esimehe põhiseadust eiravate, võimude lahususe põhimõtet rikkuvate ning nende ametikohtadele sobimatute päevapoliitiliste avalduste suhtes selge ning parlamendi ja selle liikmete sõltumatust kinnitava seisukoha. Ühtlasi oodatakse riigikogu juhatuselt sellekohast avalikku pöördumist.