Brüssel kuulutas täna ametlikult välja rikkalikult rahastatud kaitsefondi, mis esmakordselt näeb ette relvade ja sõjavarustuse arendamise ühisest eelarvest.
Diplomaatide sõnutsi on lõppeesmärgiks luua jõud, mille abil Brüssel kiirkorras sõjapiirkondades sekkuda saaks – pidades eriliselt silmas tuha all hõõguvaid pingeid Balkani poolsaarel.
Kuigi klubi välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini mainis täna küll kõigest 25 miljoni eurost summat, mis aastaks 2020 peaks paisuma 90 miljoni piirimaile, on eurokraatide ambitsioonid aastaiks 2020 – 2027 vähemalt pool miljardit eurot, kirjutab Express.
Raha hakatakse kasutama uute relvatehnoloogiate nagu robootika arendamiseks, mis seejärel "üleliiduliselt" standardiseeritakse.
Ühtlasi soovitakse tihedamat koostööd hangete vallas, lootusega leida 5 miljardit eurot ühisteks sõjalisteks kulutusteks, muuhulgas droonide ja helikopterite tarvis.
Nagu kinnitas Politicole kõrge diplomaat, on eurokraatide kõrgeim prioriteet nüüd elujõulise armee ehitamine, mitte problemaatilise eurotsooni reformimine.
"Tõeline test saab olema kaitse, mitte euro," ütles ta ning lisas, et Brüssel tahab näiteks Balkanil sekkuda ilma pöördumata juhirolli osas NATO liitlaste USA või Britannia poole.
Taolisi plaane toetab liberaalist europarlamendi liige Urmas Paet, kes ütles: "Fakt, et [Euroopa] Komisjon koos liikmesriikidega on valmis edasi liikuma, omamaks reaalset raha ja reaalseid ressursse, on positiivne."
"See on selgelt, loomulikult, konkreetne signaal," selgitas Paet.
Vaatlejate arvates toetavad plaane nüüd, mil Britannia enam NATO kaitseks pidurit panna ei saa, tugevalt nii Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania.
Eile kasutas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ühisarmee idee edendamiseks terrorirünnakut Londonis ning kutsus Euroopat üles võtma kontrolli oma kaitse üle.
"Liiga kaua on Euroopa olnud süüdi teiste sõjalise jõu peale lootmises. See pole jätkusuutlik," ütles Juncker.
"Euroopa julgeolekuküsimuste mastaap ja keerukus on selline, et ükski maa ei saa nendega ise edukalt toime tulla," jätkas Juncker.
"Euroopa Liit ei tohi piirduda NATO täiendamisega, vaid reageerima iseseisvalt ja kohaselt välisohtudele."
Kriitikud on juba jõudnud maha teha "teise NATO" plaani, milles ei puuduks ka omaenda "artikkel 5".
Merkeli meelest vajab maailm Euroopa armee kaitsvat vihmavarju