Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu kiitis laupäeval heaks poliitilise avalduse, milles öeldakse, et sisserände piirarvu ehk kvoodi suurendamine või selle täielik ärakaotamine on avalikkust eksitav ja Eesti huvide vastane. Immigratsioonikvoodi kaotamine süvendaks kõiki olemasolevaid tööturu ja ühiskonna probleeme peale tööandjate palgasurve, samas ei lahendaks see ühtegi ühiskondlikku probleemi.
EKRE aseesimees ja riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme postitas sotsiaalmeedias järgmise kommentaari:
"Väide, et madala kvoodi tõttu pole võimalik Eestisse tuua IT-spetsialiste, ei vasta tõele, sest nimetatud valdkonna spetsialistid on praegugi kvoodi alt vabastatud. Kui Eesti tööandjad ei ole võimelised leidma sobivat tööjõudu Rootsist Bulgaariani ja Lätist Californiani, siis ei ole põhjust arvata, et nad leiavad seda ka mujalt maailmast. Pole kahtlust, et surve kvoodi kaotamisele tuleneb osade tööandjate soovist viia Eestis läbi tööjõu dumpingut ehk tuua Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest sisse oluliselt odavamat tööjõudu Eesti või teiste Euroopa riikide inimeste asemele."
EKRE volikogu avalduse täistekst:
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond peab rahvuslike huvide vastaseks ja avalikkust eksitavaks plaani suurendada või täiesti ära kaotada sisserände piirarvu ehk kvooti. Vastupidi – praeguse kvoodi juurde loodud ulatuslikku erandite hulka tuleb oluliselt vähendada ja kvoodist tuleb hakata kinni pidama.
Konservatiivne Rahvaerakond peab avalikkust eksitavaks väiteid, nagu poleks ilma kvoodi lõdvendamiseta võimalik Eestisse saada välistööjõudu.
Juhime tähelepanu, et ilma igasuguse kvoodita saab Eestisse tulla kõigist Euroopa Liidu riikidest, USA-st, Jaapanist, Norrast ja Šveitsist.
Väide, et madala kvoodi tõttu pole võimalik Eestisse tuua IT-spetsialiste, ei vasta tõele, sest nimetatud valdkonna spetsialistid on praegugi kvoodi alt vabastatud. Kui Eesti tööandjad ei ole võimelised leidma sobivat tööjõudu Rootsist Bulgaariani ja Lätist Californiani, siis ei ole põhjust arvata, et nad leiavad seda ka mujalt maailmast.
Pole kahtlust, et surve kvoodi kaotamisele tuleneb osade tööandjate soovist viia Eestis läbi tööjõu dumpingut ehk tuua Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest sisse oluliselt odavamat tööjõudu Eesti või teiste Euroopa riikide inimeste asemele.
Taoline soov näitab tööandjate soovimatust kanda vastutust tööturu stabiilsuse eest. Sisserände kvoodi kaotamise taga on näha tahtmatust panustada tööandjate ja -võtjate tasakaalustatud ning mõlemapoolset kasu arvestavasse majanduskeskkonda.
Kvoodi kaotamine tooks kaasa hulga negatiivseid tagajärgi. Palgavaesuse tõttu jätkuks eestlaste lahkumine kodumaalt, sest kolmandatest riikidest saabunud odavtööjõuga võetakse palgasurve maha. Kohaliku rahva hulgas suureneks töötus, sest madalapalgalised võõrad hõivaksid töökohad.
Paljudes majandusharudes – eelkõige teeninduses, ehituses, meditsiinis – suureneks surve eesti keelele ning tekiks oht, et eestlased ei saa oma kodumaal enam riigikeeles asju aetud.
Immigratsioonikvoodi kaotamine süvendaks kõiki olemasolevaid tööturu ja ühiskonna probleeme peale tööandjate palgasurve. Samas ei lahenda see ühtegi ühiskondlikku probleemi, vaid toob uusi juurde.
Selgelt on sisserändekvoodi tõstmise vastu ka Eesti avalik arvamus. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi augustis tellitud uuringust selgus, et 72% Eesti kodanikest ei pea sisserände kvoodi tõstmist vajalikuks ning 63% arvab, et Eesti ei vaja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit tööjõudu.
Otsides lahendusi tööjõupuudusele Eestis, tuleb keskenduda kodumaalt lahkunud eestlaste tagasi kutsumisele ja kohapealsete, ent sageli alamakstud inimeste ümber- ja täiendõppele, samuti tehnoloogia arendamisele ja tööandjate värbamissuutlikkuse parandamisele. Mitte mingil juhul ei tohi tööjõupuudust ettekäändeks tuues avada Eesti tööturgu kogu maailmale!