Soome sõjaveterani sõnadega "Kaitsesime riiki mitu aastat sõjas ning hiljem poliitilistes mängudes ainult selleks, et nüüd kari hellitatud tatikaid selle lihtsalt ära kingiks" võib iseloomustada mentaliteetide duelli tänases Soome ühiskonnas, kirjutab Roland Tõnisson.
Nagu hea lugeja juba ilmselt teab, on Soome väljaanne Iltalehti teinud küsitluse sealsete politseinike seas ja palunud vastata küsimusele, kui tõenäoline on nende arvates uue terroriakti võimalikkus.
94 protsendi politseiametnike arvates on islamistide uue veretöö võimalikkus ülisuur. See on vaid aja küsimus, mil sooritatakse järjekordne rünnak. Suurima ohuna näevad julgeolekutöötajad varjupaigataotlusele eitava vastuse saanud ja illegaalselt riigis viibivate isikute radikaliseerumist.
Politseidirektor Seppo Kolehmainenit küsitluse tulemus ei üllata. Samuti on ta veendunud, et Soomemaalgi tekivad peagi no-go linnaosad. Aastal 2005 hoolitsesid korra eest riigis 7800 politseiametnikku, praeguseks on arv kahanenud 7200-le. Asjatundjate arvates on riigis korra tagamiseks vajalik ülal pidada minimaalselt 8000 politseiametnikku. Aastaks 2020 on majandusministeeriumi poolt planeeritud hoida riigi palgal 6500 politseinikku. Kuigi riigieelarvest on politseile lisandunud sel aastal 50 miljonit eurot, ei saa see palju leevendada ressurssidepuudust. Võrdluseks – aastaks 2017 planeeriti turvapaigataotlejate ülalpidamiskuludeks ligi 800 miljonit eurot.
Olukord on praegu politseidirektori sõnul murettekitav: umbes sajale tuhandele hädaabikõnele jääb reageerimata ning paljud seaduserikkumised avastamata. Praegused ressursid on vähim, millega võib veel enam-vähem tagada korda riigis. Ta ei soovi, et Soomes korduks sama stsenaarium, mis Rootsis, kus praeguseks on tekkinud 23 no-go tsooni.
Soomes on väljakujunenud riiklik bipolaarsus: ühelt poolt esitatakse kodanikele ülevaateid islamisõdalaste filtreerumisest ühiskonda ning terrorismiohu järsust tõusust (ei hakka mitte mainimagi, et veel hiljuti valati meediasopaga üle igaüks, kes söandas vähimatki mainida "teretulemastkultuuri" absurdsusest), teisalt jätkab riiklik meedia avalikult ja igapäevaselt pagulaspoliitika vastaste häbiposti naelutamist. Olukord on ometigi äärmiselt murettekitav – nagu konstateeris eravestluses üks üle 90-aastane vanahärra, sõjaveteran: "Kaitsesime riiki mitu aastat sõjas ning hiljem poliitilistes mängudes ainult selleks, et nüüd kari hellitatud tatikaid selle lihtsalt ära kingiks." Nende sõnadega võikski iseloomustada praegust mentaliteetide duelli Soome ühiskonnas.
Kaitsesime riiki mitu aastat sõjas ning hiljem poliitilistes mängudes ainult selleks, et nüüd kari hellitatud tatikaid selle lihtsalt ära kingiks.
Peab ütlema, et mitte kõik, ka terve mõistus, ei ole selles riigis kadunud. Kuigi Põlissoomlastest eraldunud Timo Soini valitsuses olevale grupeeringule pikka iga ei ennustata ja suurt populaarsust ta nautida ei saa (viimaste küsitluste järgi toetab seda seltskonda 1,4% valijatest), on Siniseks Tulevikuks nimetatud parlamendifraktsioon teinud äärmiselt õigeaegse ja ilmselt ka ainuvõimaliku otsuse. Kaitseminister Jussi Niinistö on asutanud kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajatest töögrupi, mille ülesandeks on selgitada välja Riigikaitsekoolitusühenduse (Maanpuolustuskoulutusyhdistys, lühend MPK) väljaarendamiseks vajalikud sammud. Kaitseministeeriumi nägemuses oleks tegemist samasuguse mudeliga nagu Rootsis, Taanis ja Norras, kus nn kodukaitsejõud teevad tegevväega koostööd territoriaalkaitse alal.
Vabade kodanike tahe oma maad kaitsta on alati olnud pinnuks silmas neile, kes soovivad mõnda riiki anastada. Nii on see ka praegu ja jääb tulevikuski. Soome Kaitseliidu ehk Suojeluskunna ja naisorganisatsiooni Lottade likvideerimine oli pärast sõja lõppu Nõukogude Liidu üks esimesi ja olulisimaid tingimusi. Sellest ajast alates on kaitsejõudude raames tegutsenud Reservohvitseride Liit täitnud efektiivseimalt vabatahtliku riigikaitseühenduse kohta ühiskonnas.
MPK on praeguse seisuga vabatahtlike ühendus, kuhu kuuluvad Kadettide Liit, Maakaitsegildide Liit, Naiste Riigikaitseliit, Naiste Valmisolekuliit, Nylands Brigads Gille, Reservväelaste Liit, Reservväelaste Spordiliit, Sinine Reserv, Sõdurikodude Liit, Soome Lennupääste Selts, Soome Jahimeeste Liit, Soome Raadioamatööride Liit, Soome Rahuvalvajate Liit ja Soome Reservohvitseride Liit. Selle eesmärk on olnud läbi viia riigikaitse-, ennetus- ja juhtimiskoolitust ametkondade vajadusi ja tellimusi arvestades.
MPK oleks plaanis liita kaitsejõududega. Ühenduse ülesandeks oleks koolitus ja teavitus. Tulevikustsenaariume on kolm. Sellest radikaalseima rakendumisel kujuneks uuest ühendusest militariseeritud tsiviilkaitseorganisatsioon, mis oleks üks osa kaitseväest ning selle tegevtöötajad oleksid kaitseväe palgal. Kuna ka n-ö leebemate variantide puhul hakkab MPK osutama kaitseväele koolitusteenust, võib siit järeldada, et koostöö saab olema tihe.
Töögrupile ei ole antud palju aega, ning esimesi ettekandeid oodatakse septembri lõpuks. Nende plaanidega seotult vajab ümbervaatamist ka seadusandlus, mille kohaselt kuuluvad riigikaitse küsimused vaid kaitseväele.
Kaitsevägi ei ole mõistagi suhtunud sellesse plaani suhtunud eriti soojalt – jääb loota, et suhtumine paraneb. Riigikaitsele ja islamiinvasiooniga kaasneva tegelikkusega ohustatud kodanikuühiskonnale on sellise organisatsiooni olemasolu hädavajalik.