Eesti ühe peamise homoaktivistina tuntud, ulatuslikku riiklikku rahastust saava Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. Foto: Scanpix.ee

Andmekaitse Inspektsioon algatas Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) suhtes järelevalvemenetluse seoses keskuse tegevusega pealekaebamisäpi UNI-FORM haldamisel. Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt võib juriidilist isikut isikuandmete töötlemise nõuete eiramise eest karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Oktoobri lõpus teavitas ulatuslikku riiklikku rahastust nautiv EIK, et on Eesti-poolseks partneriks mitmetes riikides käivitatud pealekaebamisäpi UNI-FORM haldamisel. Keskuse selgituste kohaselt moodustavad UNI-FORM äpp ja koduleht ainulaadse raporteerimise platvormi, mis keskendub "vaenukuritegudele ja online-vaenukõnele, mis on suunatud LGBTI inimeste vastu."

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) pöördus aga EIK tegevusega seoses Andmekaitse Inspektsiooni poole, paludes kontrollida pealekaebamisäpi abil isikuandmete kogumise vastavust isikuandmete kaitse seadusele.

"Meie hinnangul on [EIK] tegevuse seaduspärasus parimal juhul küsitav, sest isikuandmete kaitse seadus näeb §-s 10 lõige 1 üldpõhimõttena ette, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti," selgitas SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid kirjas EIK juhi Kari Käsperile ja pöördumises Andmekaitse Inspektsiooni poole.

Ühtlasi rõhutas Vooglaid, et EIK poolt inimeste tagaselja kogutavaid andmeid tuleb kindlasti pidada delikaatseteks isikuandmeteks, sest isikuandmete kaitse seaduse paragrahvi 4 kohaselt käsitletakse delikaatsete isikuandmetena muuhulgas isiku poliitilisi vaateid ning usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmeid, mille raamesse jääb ka suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse ja nn homo- ja gender-ideoloogiasse laiemalt, just nagu ka andmed väidetava süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

Kuigi ka nn vihakõne kriminaliseerimise nõudjana tuntud EIK seaduserikkumist ei tunnista, vaid esitab segaseid õigustusi, on praeguseks selgunud, et Andmekaitse Inspektsioon algatas keskuse tegevuse uurimiseks järelevalvemenetluse.

Isikuandmete kaitse seaduse paragrahvi 42 kohaselt võib juriidilist isikut delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Eesti Inimõiguste Keskus ei tunnista seadusrikkumist

SAPTK: Eesti Inimõiguste Keskuse andmekogumine pealekaebamisäpiga UNI-FORM on ebaseaduslik

Inimõiguste keskus hakkab koguma ja menetlema "homofoobide" peale esitatud kaebusi